Korsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P mandri- > Mandri- |
P Versailles : Versailles' (mitte Versaille'i) |
||
56. rida:
[[18. sajand]]il sõdisid korsiklased Genova vastu 40 aastat (1729–1769) ja viimased neliteist aastat oli Korsika iseseisev [[Korsika vabariik]]. [[1755]]. aastal valisid saare 16 valla esindajad oma juhiks [[Pasquale Paoli]]. Seda loetakse iseseisva Korsika riigi alguseks. Paoli ehk "''u Babbu di a Patria''" ('kodumaa isa') suutis 1757. aasta lõpuks kogu saare ühendada ning temast sai riigikogu eesistuja, kõrgeim väejuhataja, riigi esindaja välissuhetes ja vastutav läbirääkija ning kõrgeim otsustaja finantsküsimustes. Paoli kirjutas [[Korsika põhiseadus]]e, mis oli kantud [[valgustusajastu]] filosoofide ideedest: põhiseaduses sätestati [[võimude lahusus]], üldised ja otsesed valimised, kusjuures ka naistel oli [[valimisõigus]], kõigi võrdsus, sõltumata seisusest, üldine sõjaväekohustus.
Korsiklased valitsesid küll sisemaal, kuid rannikualad ja sadamalinnad olid Prantsuse vägede poolt okupeeritud. [[15. mai]]l [[1768]] kirjutasid [[Genova Vabariik]] ja Prantsusmaa Versailles's alla lepingule, millega Genova loobus võlgade katteks oma õigustest Korsikale ja nõustus maksma kümne aasta jooksul igal aastal 200 000 liiri. Korsiklased kuulutasid Prantsusmaale sõja. 6. oktoobril 1768 said Prantsuse väed korsiklastelt lüüa, pärast seda saatis [[Louis XV]] Korsikale 30 000 sõdurit. Otsustav lahing toimus [[8. mai]]l 1769 [[Ponte Nuovo]]s, kus Paoli juhitud korsiklased said lüüa ja Korsikal kehtestati Prantsusmaa võim. Vallutatud Korsika säilitas Prantsusmaa koosseisus teatud iseseisvuse.
Pärast [[Suur Prantsuse revolutsioon|Prantsusmaa revolutsioon]]i algas kuulsaima korsiklase [[Napoleon|Napoleone di Buonaparte]] väejuhikarjäär ning pärast Napoleoni võimuletõusu määrati Korsika komissariks Napoleoni vanem vend Joseph. Kuid korsiklased ja Paoli kasutasid tekkinud segaduste olukorda Prantsusmaal ja palusid abi Inglismaalt, mis aga tähendas otsest vastasseisu revolutsioonilise Pariisiga, kes oli sõjas [[Suurbritannia]]ga. Suurbritannia saatis kapten [[Horatio Nelson]]i juhtimisel laevastiku Korsika vetesse ning [[1794]]. aastal vallutati [[Bastia]], kusjuures Nelson sai lahingutegevuse käigus haavata ja jäi ühest silmast peaaegu pimedaks. [[10. juuni]]l 1794 kutsuti [[Corte]]s kokku ülemkogu ja Korsika kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks, kaheksa päeva hiljem teatati Anglo-Korsika liidust Inglise kuninga alluvuses. Kuid pärast Suurbritannia laevastiku ja Nelsoni lahkumist Korsikalt kuulutas Napoleon 1796. aastal Korsika Prantsusmaale tagastatuks. Kehtestati sõjaline diktatuur, relvakandmine keelustati ja anglo-korsika komitee saadeti laiali. Korsika jäi Prantsusmaa valdusse ka pärast revolutsiooni ja Napoleoni kukutamist.
| |||