Liivimaa talurahvaseadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Talurahvas; lisatud Kategooria:Läti talurahvas |
P näpukas |
||
4. rida:
[[1804]]. aasta [[20. veebruar]]i Liivimaa talurahvaseadusega jäid [[Liivimaa kubermang]]u talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.
1805. aastal hakkas
====1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus====
[[23. mai]]<nowiki/>l [[1816]] võeti vastu ja [[1819]].
====1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus====
13. rida:
[[1849]]. aasta Liivimaa talurahvaseadus hakkas kehtima [[1850]]. aasta sügisest, pärast avaldamist [[eesti keel|eesti]] ja [[läti keel|läti keeles]].
Seadus kinnitas, et kogu maa oli [[mõis]]nike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus [[vabaleping]]u järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda,
{{tsitaat|Liivimaa talurahvaseadus § 1049. Peksmiste eest maantee peal, wainude peal ehk ühes teises awalikus kohas langewad süüdlased (Nuhtluse-käsu-raamatu Art. 1283 juhatamisel) wangi ehk maksuta kogokonna töödele kolme kunni seitsme pääwa peale; aga on peksmise juures wiga ehk suuremat kahju sündinud, siis saawad süüdlased Kaela-kohtu alla antud.
|