Redaktsioon: 22. märts 2015, kell 22:40 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Talurahvas; lisatud Kategooria:Läti talurahvas ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. november 2015, kell 16:37 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: [[1804]]. aasta [[20. veebruar]]i Liivimaa talurahvaseadusega jäid [[Liivimaa kubermang]]u talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber. 1805. aastal hakkas ~~antud~~see seadus kehtima ka [[Eestimaa kubermang]]u talupoegadele. ====1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus==== [[23. mai]]<nowiki/>l [[1816]] võeti vastu ja [[1819]]. ~~aasta~~aastal hakkas kehtima ~~hakanud~~ Liivimaa ~~talurahvaseadusega~~talurahvaseadus, millega kaotati [[pärisorjus]]; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad ([[vald\|vallad]]). ====1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus==== 13. rida: [[1849]]. aasta Liivimaa talurahvaseadus hakkas kehtima [[1850]]. aasta sügisest, pärast avaldamist [[eesti keel\|eesti]] ja [[läti keel\|läti keeles]]. Seadus kinnitas, et kogu maa oli [[mõis]]nike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus [[vabaleping]]u järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, ~~soovitavalt~~soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka [[koolikohustus]]t. Koolide ülalpidamine jäi endiselt [[vald]]ade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli [[Luterlus\|luterlastel]] kanda oma ja [[Õigeusk\|õigeusulistel]] oma koolide ülalpidamiskulud. ~~Luteriusu~~Luterike talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette [[kihelkond\|kihelkonna]] koolivalitsus, kuhu kuulusid mõisnikust kirikueestseisja, [[pastor]], kihelkonnakooli [[õpetaja]] ja üks valla [[kohus\|kohtumeestest]]. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja ~~Sinodi~~sinodi hooleks. {{tsitaat\|Liivimaa talurahvaseadus § 1049. Peksmiste eest maantee peal, wainude peal ehk ühes teises awalikus kohas langewad süüdlased (Nuhtluse-käsu-raamatu Art. 1283 juhatamisel) wangi ehk maksuta kogokonna töödele kolme kunni seitsme pääwa peale; aga on peksmise juures wiga ehk suuremat kahju sündinud, siis saawad süüdlased Kaela-kohtu alla antud.

Liivimaa talurahvaseadused: erinevus redaktsioonide vahel