Ludvig Oskar: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
1926. aastal otsustas ta [[Pika Jala väravatorn]]i korda teha. Selleks võttis ta pool miljonit senti pangalaenu ja rekonstrueeris torni ära. Oskar lammutas vana mantelkorstna, ehitas igale korrusele ahjud ja pliidi<ref>Ene Läkk. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/12/Areen/keskkond.html Tallinna tornielanikud]. Eesti Ekspressi Areen, 23. märts 2000</ref>. [[Tallinna Linnavalitsus]] sõlmis temaga üürilepingu, esialgu aastateks 1927–1939, kuid kolme aasta pärast pikendati tähtaega L. Oskari palvel veel 6 aasta võrra. Oskar elas Pika tänava tornis kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. aastal.
 
Ludvig Oskar suri 1951. aastal Saksamaal, tema tuhastatud põrm maeti [[Helsingi]] Uurnalehto kalmistule. 1972. aastal kinkis Ludvigi täditütar Madlene Vesteris kunstnikust allesjäänud teosed [[Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikule Kunstimuuseumile]].<ref>[[Hilja Läti]], Ludvig Oskari maalid - [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 6.10.1972</ref>
 
== Looming ==