Redaktsioon: 10. mai 2015, kell 22:26 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. november 2015, kell 18:39 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti, 13. septembril 1945, aleviteks [[Järvakandi]], [[Kehra]], [[Kohila]], [[Rapla]], [[Ambla]], [[Järva-Jaani]], [[Lihula]], [[Märjamaa]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Vändra]], [[Nuia]], [[Võhma]] ja [[Räpina]]. 1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval <ref>Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1030524 Valitsuse määrus, jõustus 12.03.2006] </ref> on Eestis 12 alevit: [[Aegviidu]], [[Järva-Jaani]], [[Järvakandi]], [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kohtla-Nõmme]], [[Lavassaare]], [[Märjamaa]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]] ja [[Vändra]]. Neist 65 (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme~~, Lavassaare~~, Tootsi ja Vändra) on samanimelise valla ainsad asulad ([[alevvald]]). {{vaata\|Eesti alevite loend}}

Alev: erinevus redaktsioonide vahel