Ahven: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud kirjaviga Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
P näpukas |
||
30. rida:
Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: '''rohuahven''', kes elab kalda ääres, ja suur '''süvaveeahven'''. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad [[zooplankton]] ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana.
Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25
Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt.
Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. [[Kudu]] kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse
Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga hariririlikult juhtub see 10 cm pikkuselt.
45. rida:
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm Ahven TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas]
*[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,19,74 Ajakiri Kalastaja. Meie vete kalu: Ahven. Leili Järv]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/904618 «Kalapüügieeskiri» lisa 5
==Viited==
{{viited}}
|