Ahven: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud kirjaviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
P näpukas
30. rida:
Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: '''rohuahven''', kes elab kalda ääres, ja suur '''süvaveeahven'''. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad [[zooplankton]] ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana.
 
Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25 -aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes [[alamõõt puudub]].<ref name="«Kalapüügieeskiri» lisa 5 - Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded">[[Riigi teataja]]</ref>.
 
Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt.
 
Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. [[Kudu]] kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enemastienamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja [[rebu]]s on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest.
 
Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga hariririlikult juhtub see 10 cm pikkuselt.
45. rida:
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm Ahven TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas]
*[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,19,74 Ajakiri Kalastaja. Meie vete kalu: Ahven. Leili Järv]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/904618 «Kalapüügieeskiri» lisa 5 -. Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded]
==Viited==
{{viited}}