Kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: lisa + ühtlustus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{täpsustus}}▼
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
▲{{täpsustus}}
'''Kirik''' on ühtse õpetuse ja kindla riitusega, range astmelise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus. ▼
Kuigi sõna kasutatakse peamisel antiikajal välja kujunenud kristliku organisatsiooni kohta oli tollal palju rühmitusi, millest kujunesid erinevad kirikud. Aasta 300 paiku oli jäänud 5 kirikut: [[hellenistlik kirik]], [[kristlik kirik]], iraani kirik ([[mazdaism]]), juudi kirik (rabide [[judaism]]) ja manilaste kirik. Kõik teised rühmitused (nt [[juudakristlased]], [[mandalased]], [[kaldealased]], [[markionlased]]) ei suutnud kiriku organisatsiooni luua (/säilitada) ja liitusid suurte kirikutega või murenesid arvututeks sektideks, mida tänapäeval nimetatakse [[gnostitsism]]<nowiki/>iks.▼
▲Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:
* kõik [[ristimine|ristitud]] inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
* [[kristlus|kristlike]] [[kogudus]]te struktuuri üldnimetus;
* [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] või hoone, kuhu kogudus [[jumalateenistus]]e pidamiseks koguneb.
==Etümoloogia==
Sõna "'''kirik'''" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<[[saksa keel|saksa]] ''Kirche''). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "''kyriakon''" (<[[kreeka keel|kreeka]] ''kyrion)'', mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).
==Kirik kui institutsioon==
Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus konkurentsis teiste kirikutega. Hellenistlikul ajal võtsid kristlased [[hajalajuutlus]]<nowiki/>elt üle institutsiooni, mida nimetatakse kirikuks. Kirikul olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin. ▼
▲'''Kirik''' on ühtse õpetuse ja kindla riitusega, range astmelise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.
▲Kuigi sõna kasutatakse peamisel antiikajal välja kujunenud kristliku organisatsiooni kohta, oli tollal palju rühmitusi, millest kujunesid erinevad kirikud. Aasta 300 paiku oli jäänud 5 kirikut: [[hellenistlik kirik]], [[kristlik kirik]], iraani kirik ([[mazdaism]]), juudi kirik (rabide [[judaism]]) ja manilaste kirik. Kõik teised rühmitused (nt [[juudakristlased]], [[mandalased]], [[kaldealased]], [[markionlased]]) ei suutnud kiriku organisatsiooni luua (/säilitada) ja liitusid suurte kirikutega või murenesid arvututeks sektideks, mida tänapäeval nimetatakse [[gnostitsism]]
▲Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus konkurentsis teiste kirikutega. Hellenistlikul ajal võtsid kristlased [[hajalajuutlus]]
Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on [[sünagoog]] või [[mošee]] ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.
20. rida ⟶ 21. rida:
Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas ''Kirche'' tähendama kristlikku usulist kogudust.
[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik organisatsioon või koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise.
Tänapäeval on kirikud erinevate [[riitus]]te ([[kultus|kultuste]]) ja õpetuslike arusaamadega organisatsioonid või koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.
==
*[[Idakirikud]]
** Ida-ortodokssed kirikud (Konstantinoopoli patriarhaadist lähtuvad idakirikud), ehk apostellikud õ[[Õigeusk|igeusu]] kirikud
80. rida ⟶ 81. rida:
[[Kategooria:Kirikud| ]]
[[Kategooria:Kristlus]]
| |||