Montesquieu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida:
==Elulugu==
 
Char IGAL ÕHTL PANEN SU EMA
Charles Montesquieu sündis [[1689]]. aastal [[Bordeaux]]' lähedal [[mantliaadliku]] (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti [[õigusteadus]]se. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine [[Prantsuse Akadeemia]] liikmeks. Montesquieu suri [[1755]]. aastal [[Pariis]]is.
 
==Teosed ja filosoofia==
 
Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli [[1721]]. aastal ilmunud [[Pärsia kirjad]], milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänt, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata. „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võtsu ema on räige munnele Usbekile ja ta sõbrale Ricale, kes on teoses autori ideede ruuporiks, tunduvad paljud eurooplaste, sh prantslaste kombed üsna veidrad. Eriti naeruväärselt mõjuvad tühine ja ülespuhutud õukonnaelu, moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele. Niisiis, noored pärslased saabuvad Euroopasse ja mida näevad? Sellest pajatavad nad oma kirjavahetuses.