Ava peamenüü

Muudatused

eraldi art abile
[[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[30. märts]]i [[1917]] määrusega „Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: [[Tartu maakond|Tartu]]-, [[Võru maakond|Võru]]-, [[Pärnu maakond|Pärnu]]-, [[Viljandi maakond|Viljandi]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. Uue administratiivüksuse eestikeelse nimetusena tuli käibele Eesti kubermang.
 
Kubermangukomissar allus siseministeeriumile. Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja.
 
Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja.
* Eestimaa kubermangukomissari abi [[Põhja-Eesti]]s [[Jüri Jaakson]];
* Eestimaa kubermangukomissari abi [[Lõuna-Eesti]]s [[Kaarel Parts]].
{{Vaata| Eestimaa kubermangu komissari abi}}
 
Kubermangukomissarile allusid maakonnakomissarid ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul.
*Järva maakonna komissar [[Aleksander Weiler]].