Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
Muinasmaakondade, sh Ugandi olemuse kohta on tänapäeva ajaloolaste seas levinud kaks erinevat vaadet. Traditsioonilise arusaama kohaselt oli tegu [[muinaskihelkond]]ade (kui suveräänsete üksuste) poliitilise ja sõjalise liiduga. Sellest tulenevalt võis maakond vastavalt liitlassuhete muutumisele kasvada või kahaneda.<ref>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 301–302, 400–401</ref><ref name=Kriiska>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002. Lk 208–212</ref><ref>[[Enn Tarvel]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv-2013/Horisont-1-2013.pdf Kihelkond, ''Horisont 2013/1''], lk 32–37</ref> Uuema arusaama järgi olid maakonnad pigem sarnase keele ja kultuuriga ning naabermaakondadest looduslikult eraldatud piirkonnad, kus asunud kihelkonnad või [[linnusepiirkond|linnusepiirkonnad]] võisid, aga ei pruukinud omavahel koostööd teha.<ref>[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 275</ref><ref>[[Heiki Valk]], Ettekanne Eesti keskaja uurimise arutelupäeval [[Ajaloomuuseum]]is, 05.02.2013. [http://arvamus.postimees.ee/1123866/muistse-vabadusvoitluse-ristisojastajad-pidasid-maha-sonalahingu-vahtrega Video]</ref>
Ugandi ulatus laias laastus [[Emajõgi|Emajõest]] põhjas kuni [[latgalid|latgalite]] asualani lõunas ning [[Peipsi-Pihkva järv]]est ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] valdustest idas kuni [[Võrtsjärv]]e ja [[Sakala]]ni läänes. Ugandi põllumajandusliku maa kogusuuruseks on hinnatud 3000 [[adramaa]]d, mis vastab ligikaudselt ka majapidamiste arvule. Ühe majapidamise keskmine elanike arv oli arvatavasti 6–9 inimest. Maakonna tuuma moodustas hilisem tartumurdeline ala.<ref>Tõnisson, lk 388, 401, 409–410</ref><ref>[[Harri Moora]]. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. Kogumikus ''Eesti rahva etnilisest ajaloost.'' Toimetaja Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus 1956. Lk 117</ref><ref name=Adamson /> Ugandi täpsema ulatuse ja sisemise territoriaalse jaotuse kohta on ajalooallikates leiduv info aga napp.<ref name=
Kindlamaks peetakse [[Otepää linnus|Otepää]] ja [[Tartu linnus|Tartu]] linnuste ümber tekkinud [[muinaskihelkond]]ade olemasolu. Neist esimene võis lisaks hilisemale [[Otepää kihelkond|Otepää kirikukihelkonnale]] hõlmata ka osa [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Kambja kihelkond|Kambja]] ja [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] kihelkondadest. Tartu ehk Tarbatu kihelkonna alla kuulusid arvatavasti [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kirikukihelkonna]] alad lõuna pool Emajõge, vähemalt osa [[Nõo kihelkond|Nõo]] ja suur osa Kambja kirikukihelkonnast.<ref name=Esiajalugu>Tõnisson, lk 409–410</ref><ref name=Tarvel>Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10]: 586–596</ref> Tarbatu kihelkonda on ilmselt mainitud ka [[Henriku Liivimaa kroonika]]s.<ref name=Tarvel /><ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 7, lk 128–129 (''in provinciam Tharbitensem''), XXVII 5, lk 243–243 (''in Tarbeta et in aliis provinciis'')</ref>
16. rida:
Maakonna loodeosas on [[Rannu kihelkond|Rannu]] ja [[Puhja kihelkond|Puhja]] kirikukihelkondade alal arvatavasti asunud üks või kaks eraldiseisvat muinaskihelkonda, mis võisid hõlmata ka osa Rõngu ja Kambja kirikukihelkondadest. Edelas, Sangaste ning osalt ka [[Karula kihelkond|Karula]] ja [[Hargla kihelkond|Hargla]] kirikukihelkondade alal, mis moodustas keeleliselt ühtse ja omaette paikneva asustuspiirkonna, võis samuti üks muinaskihelkond olla. Idas vastu Peipsit, Emajõest lõunas, [[Võnnu kihelkond|Võnnu]] ja [[Räpina kihelkond|Räpina]] kihelkonna põhjapoolsel alal, on pakutud kirjalikes allikates mainitud Soopoolitse kihelkonna olemasolu. Samanimeline muinaskihelkond või väikemaakond võis asuda ka Emajõest põhja pool sarnase kultuuriga [[Kodavere kihelkond|Kodavere kirikukihelkonna]] territooriumil, kuid kas sellegi näol võis tegu olla Ugandi osaga, pole teada.<ref name=Esiajalugu /><ref name=Adamson>[[Andres Adamson]]. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis. Kogumikus ''Eesti aastal 1200'', koostaja ja toimetaja [[Marika Mägi]]. Tallinn 2003. Lk 9–10</ref><ref name=Tarvel />
Ebaselge on samuti Emajõest põhja poole jäänud [[Jogentagana]] ning Pihkva pool asunud hilisema [[Võrumaa]] ala kuulumine Ugandisse. Jogentaganat peavad uuemad käsitlused pigem omaette väikemaakonnaks, ehkki võib-olla Ugandi poliitilise mõju all olevaks.<ref name=
==Ajalugu==
| |||