Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Lisatud 63 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
 
==Põhjus==
Tuul on põhjustatud [[rõhk]]ude erinevusest atmosfääris. Rõhkude erinevusest paikkonniti, hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhumasside liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. Suuremate õhumassidesõhumasside tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõrdejõud]] Maa pinna lähedal aeglustab tuuli ning geostroofiline tuul ei saa tekkida.<ref>{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm}}</ref>
 
[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhumassi esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhumassi liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunas. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofilise tuulega, kuid seal liigub õhk mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>
==Mõõtmine==
[[Pilt:Anemoscopi.JPG|pisi|Tuulesokk]]
Meteoroloogilise tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kaarte kraadides või [[ilmakaar]]tes. Näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2009|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?46671}}</ref> Vabalt 360 kraadi pöörlev [[tuulelipp]] on tuule suuna mõõtmise vahendiks. Lennujaamades kasutatakse tuule suuna määramiseks põhiliselt [[tuulesokk]]e, selle rippumise nurga järgi saab määrata ka ligikaudse tuule kiiruse.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=wind+sock&submit=Search|title=Tuulesokk|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2012-10-03}}</ref> Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatakse [[Anemomeeter|anemomeetreid]], millel enamasti on selleks kas propeller või rootor,õõnsate millelepoolkera-kopakestega kinnituvad õõnsad poolkeradrootor.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=anemometer&submit=Search|title=Anemomeeter|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2009-03-17}}</ref>
 
Püsivaid tuuli mõõdetakse üldiselt kümne meetri kõrgusel maapinnast ning iga kümne minuti kohta arvutatakse keskmine kiirus. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatakse iga kahe minuti kohta arvutatud tuulte keskmise kiiruse aruanne.<ref name="fmh1">Office of the Federal Coordinator for Meteorology. [http://www.ofcm.gov/fmh-1/pdf/M-APNDXA.pdf Federal Meteorological Handbook No. 1&nbsp;– Surface Weather Observations and Reports September 2005 Appendix A: Glossary.] Välja otsitud 2012-10-03.</ref> Samas [[India]]s tehakse seda kolmeminutilise perioodi kohta. <ref>{{cite book|coauthors=Sharad K. Jain, Pushpendra K. Agarwal, Vijay P. Singh|title=Hydrology and Water Resources of India|year=2007|url=http://books.google.com/?id=ZKs1gBhJSWIC&pg=RA1-PA187|publisher=Springer|page=187|isbn=978-1-4020-5179-1}}Välja otsitud 2012-10-03</ref> Lühema aja kohta arvutatud tuule keskmine kiirus on suurema väärtusega, kuna võimaldab vaatlejal tuule kiiruse muutumist paremini jälgida.<ref>{{cite web|author=Jan-Hwa Chu|year=1999|url=http://www.nrlmry.navy.mil/~chu/chap6/se200.htm|title=Section 2. Intensity Observation and Forecast Errors|publisher=[[Ameerika Ühendriikide Merevägi]]|accessdate=2012-10-03}}</ref>
Rannikualadel on kohalike tuulte kujundamises suur osa mere- ja maabriisidel. [[Briis]] tekib maapinna ja vee erinevast soojusmahtuvusest tingitud erinevast soojenemise kiirusest. Kuna [[vesi|veel]] on suurem [[erisoojus]] kui maal, siis tõuseb hommikul õhutemperatuur maapinna kohal kiiremini kui veepinna kohal. Maapinna kohal hakkab soojem kergem (väiksema erikaaluga) õhk tõusma, selle asemele voolab aga jahedam (suurema tihedusega) raskem õhk veekogu kohalt, tekitades sellega jaheda briisi. Öösel on vastupidi. Vee aeglase jahtumiskiiruse tõttu hakkab jahtunud maa pealt, kus on suurem [[õhurõhk]], puhuma tuul veekogu poole.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
 
Briis esineb enamasti vaid väikese baarilise gradiendiga alal, kus tuul on piisavalt nõrk. Mõõduka või tugeva tuule puhul briisi ei arene, välja arvatud juhul kui maamaismaa ja veeveekogu vahelkohal on eriti suur temperatuurierinevusõhutemperatuuri erinevus. Mõõduka tuule puhul võib ka tekkida briisi ja esialgse tuulesuuna segu. Lisaks on briisi tekkeks vaja selget ilma, kuna pilved takistavad õhu temperatuurierinevuse tekkimist.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
 
{{-}}
===Transport===
[[Pilt:Purjekas allatuult.JPG|pisi|Purjekas sõitmas allatuult]]
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata pöörlevate silindritega laevad, mis kasutavad edasi liikumiseks [[Magnuse efekt]]i, siis on igal purjelaeval [[laevakere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal võtta mitmeid [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase õigesvajalikus suunas liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Tugev torm võib viia laevahukule.<ref>{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
Tuul mõjutab oluliselt ka õhusõidukite liikumiskiirust ja suunda.<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennuväljal toimuvaid operatsioone. Samuti on lennuvälja rajad ehitatud valitsevatele tuulte suunas. Lennuki ohutuks õhkutõusuks on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja ja distantsi pikkust, mis omakorda võib tekitada ohtlikke olukordi.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
==Tuule roll looduses==
===Erosioon===
[[Ariidne kliima|Ariidses kliimas]] on põhiliseks erosiooni tekitavaks elemendiks tuul.<ref name="Erosion">{{cite web|author=Vern Hofman and Dave Franzen|year=1997|url=http://web.archive.org/web/20080705045200/http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html|title=Emergency Tillage to Control Wind Erosion|publisher=North Dakota State University Extension Service|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuul tekitab erosiooni kahel viisil. [[Tuulekanne]] ehk deflatsioon põhjustab väikeste osakeste lendumise ja uude kohta transportimise. Teiseks, nendetuulest lenduvatekantud osakeste kokkupõrkaminelendumine mingivastu takistusegamingit takistust (näiteks kivigakivi) tekitab hõõrdumisega sellesellise takistuse kulumise. [[Tuuleerosioon]] esineb tavaliselt lagedatel, vaid vähese või puuduliku taimkattega aladesaladel, kus eivihma sajasajab vihmaharva. Näiteks liivaluidete moodustumisel [[rand|rannas]] või [[kõrb]]es.<ref>{{cite web|author=United States Geological Survey|year=2004|url=http://geomaps.wr.usgs.gov/parks/coast/dunes/index.html|title=Dunes&nbsp;– Getting Started|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
===Mõju taimedele ja loomadele===
[[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või liikudakanduda mööda maad.<ref>{{cite book|coauthors=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox|year=2006|title=Plant Ecology, 2nd ed|publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts}}</ref> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e. Võilille seemne külge ühendatud sulgjas [[pappus]] aitab sellel õhus püsida ja läbida pikkasidpikki vahemaid. Kuid tuulel on ka taimede kasvule ja levikule piirav mõju. [[Rannik]]ulaladel, kus puhub tihti tugev tuul, on puud tunduvalt lühemad kui sisemaal. TuulTugevas murrab ümber puid ning pühib minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref>{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic |volume= 58|issue= 3|year= 2005|pages=286–294|author=Leif Kullman}}Välja otsitud 2012-10-06</ref>
tuules murduvad puud ning puhutakse minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref>{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic |volume= 58|issue= 3|year= 2005|pages=286–294|author=Leif Kullman}}Välja otsitud 2012-10-06</ref>
 
Madal temperatuuriKülma ja tugeva tuule koosmõjul muutubon [[veis]]e- javõi [[lammas|lambakarja]]l karvkattest karvkattevähe kasutukskasu.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavadkogunevad külma ja tuule üleelamiseks kobaraidtihedalt kobaratesse, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaostkadu kokkuvähendada kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele, kannabkanduvad tuultuulega endagaparemini kaasa lõhnaka lõhnad ja helihelid. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirvkanada hirv võib vastutuult asuvat röövloomakiskjat haista juba 800 meetri kauguselt.
 
{{Commons|Wind}}
Anonüümne kasutaja