Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Lisatud 317 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 92.62.106.99 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.)
{{See artikkel|räägib liikuvast õhust; Mongoolias voolava jõe kohta vaata artiklit [[Tuul (jõgi)]].}}
[[Pilt:Vind i vand.jpg|pisi|Tuule jälg lombil]]
'''Tuul''' on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv [[õhk]].
 
[[Maa (planeet)|Maa]]l peetakse tuuleks looduslikelatmosfääri põhjustelõhurõhu liikuvatebaühtlasest [[õhk]]ujaotusest tekkinud õhu liikumist. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub baarilise gradientjõu olemasolul paralleelselt Maa pinnaga. [[Kosmos]]es esinebesinev nii öelda [[päikesetuul]] ja planeetide vaheline tuul ei ole siin meteoroloogilises mõistes käsitletavad. Tuult klassifitseeritakse selle kiiruse, põhjustajate, asukoha ja efektiilmingute põhjal. Kõige tugevamad tuuled meie [[päikesesüsteem]]is esinevad [[Neptuun]]il ja [[Saturn]]il.<ref>{{cite journal|title=Cassini Imaging Science: Initial Results on Saturn's Atmosphere|year=2005|journal=Science|volume=307|pages=1243–1247|doi=10.1126/science.1107691|author=C.C. Porco ''et al.''|pmid=15731441|issue=5713|bibcode = 2005Sci...307.1243P}}</ref><ref name=elkins-tanton>{{cite book|author=Linda T. Elkins-Tanton|year=2006|title=Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System|publisher=Chelsea House|location=New York|pages=79–83|isbn=0-8160-5197-6}}</ref>
 
[[Meteoroloogia]]s kasutatakse tuultetuule iseloomustamiseks nendeselle tugevust ja suunda kust tuul puhub. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[puhang]]uteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[pagi]]deks. Sõltuvalt tuule tugevusest onhinnatakse püsivatel tuultel erinevad nimetusedtuult: [[briis]]nõrk, [[torm]]keskmine, [[orkaan]]kõva tuul ja [[taifuuntorm]]. Kaks kõige põhilisemat tegurit, mis põhjustavad [[atmosfääri tsirkulatsioon]]i on õhuõhumasside erinev soojenemise kiirus Maa [[ekvaator]]il ja [[poolus]]tel ning planeedi pöörlemine ([[Coriolisi efekt]]).
 
Tuul on inimajaloosinimtegevuses erilisel kohal. SeeTuul on loonud transpordi viisetranspordiviise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa veteväljade. Samuti kasutatakse [[kuumaõhupallõhupall]]ide juhtimiseks vertikaalset jaära horisontaalset õhu liikumist. Tugevad tuuled aga võivad tekitada looduses suuri kahjustusi ning hävitada inimese materiaalset vara.
 
Tuuled võivad kujundada maastikkemaastiku erinevate protsessideerinevaid toimelpinnavorme. TuulelTuul ontekitab pinnase [[Erosioon|erodeeriverosioon]] võimei. ErosioonigaTuule murraberosiooniga tuulmoodustavad lahtiedasikantavad osakesi ning moodustab nendegapinnaseosakesed uusi maastike ning viljakaid pindu, näiteks [[löss]]e. Tuul võib [[kõrb]]etes liigutada tohutuid koguseid liiva ühest paigast teise. Tuule positiivseks omaduseks looduses on [[tuullevi]], mis võimaldab taimedel paljuneda ja levida. Teisalt võib tuul teha palju kahju metsatulekahju korral. Samuti on tuulel madalate temperatuurideõhutemperatuuride juures negatiivne mõju karja pidamiselekarjapidamisele ning [[metsloom]]adele. Tuul mõjutab ka metsloomade jahtimisstrateegiaidjahtimisviise.
 
==Põhjus==
Tuul on põhjustatud [[rõhk]]ude erinevusest atmosfääris. Rõhkude erinevuseerinevusest tekkimiselpaikkonniti, hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhuõhumasside liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. SuureskaalalisedSuuremate õhumassides tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõrdejõud]] Maa pinna lähedal aeglustab tuuli ning geostroofiline tuul ei saa tekkida.<ref>{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm}}</ref>
 
[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhuosakeseõhumassi esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhuosakeseõhumassi liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suundasuunas. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofilise tuulega, kuid seal liigub õhuosakeõhk mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>
 
==Mõõtmine==
[[Pilt:Anemoscopi.JPG|pisi|Tuulesokk]]
TuuleMeteoroloogilise tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kaarte kraadides või [[ilmakaar]]tes. Näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2009|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?46671}}</ref> PöörlevVabalt 360 kraadi pöörlev [[tuulelipp]] on tuule suuna mõõtmise vahendiks. Lennujaamades kasutatakse tuule suuna määramiseks põhiliselt [[tuulesokk]]e, kuna selle rippumise nurga järgi saab määrata ka ligikaudse tuule kiiruse.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=wind+sock&submit=Search|title=Tuulesokk|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2012-10-03}}</ref> Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatakse [[Anemomeeter|anemomeetreid]], millel enamasti on selleks kas propeller või seestrootor, millele tühjadkinnituvad pöörlevadõõnsad poolkerad.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=anemometer&submit=Search|title=Anemomeeter|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2009-03-17}}</ref>
 
Püsivaid tuuli mõõdetakse üldiselt kümne meetri kõrguseltkõrgusel maapinnast ning iga kümne minuti kohta arvutatakse keskmine kiirus. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatakse iga kahe minuti kohta arvutatud tuulte keskmise kiiruse aruanne.<ref name="fmh1">Office of the Federal Coordinator for Meteorology. [http://www.ofcm.gov/fmh-1/pdf/M-APNDXA.pdf Federal Meteorological Handbook No. 1&nbsp;– Surface Weather Observations and Reports September 2005 Appendix A: Glossary.] Välja otsitud 2012-10-03.</ref> Samas [[India]]s tehakse seda kolmeminutilise perioodi kohta. <ref>{{cite book|coauthors=Sharad K. Jain, Pushpendra K. Agarwal, Vijay P. Singh|title=Hydrology and Water Resources of India|year=2007|url=http://books.google.com/?id=ZKs1gBhJSWIC&pg=RA1-PA187|publisher=Springer|page=187|isbn=978-1-4020-5179-1}}Välja otsitud 2012-10-03</ref> Lühema aja kohta arvutatud tuule keskmine kiirus on suurema väärtusega, kuna võimaldab vaatlejal tuule kiiruse muutumist paremini jälgida.<ref>{{cite web|author=Jan-Hwa Chu|year=1999|url=http://www.nrlmry.navy.mil/~chu/chap6/se200.htm|title=Section 2. Intensity Observation and Forecast Errors|publisher=[[Ameerika Ühendriikide Merevägi]]|accessdate=2012-10-03}}</ref>
 
==Kohalikud tuuled==
===Mere- ja maabriis===
 
Rannikualadel on kohalike tuulte kujundamises suur osa mere- ja maabriisidel. [[Briis]] tekib maamaapinna ja vee erinevast soojusmahtuvusest tingitud erinevast soojenemise kiirusest. Kuna [[vesi|veel]] on suurem [[erisoojus]] kui maal, siis tõuseb hommikul õhutemperatuur maamaapinna kohal kiiremini kui veeveepinna kohal. MidaMaapinna külmemkohal onhakkab õhk, sedasoojem tihedamkergem see(väiksema onerikaaluga) ningõhk seetõttutõusma, hakkabselle tihedamasemele ehkvoolab raskemaga õhkjahedam vee(suurema kohaltihedusega) liikumaraskem õhk sisemaaveekogu suunaskohalt, tekitades sellega jaheda briisi. Öösel on vastupidi. Vee aeglase jahtumiskiiruse tõttu hakkab jahtunud maa pealt, kus on suurem [[õhurõhk]], puhuma tuul veekogu poole.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
 
Briis esineb enamasti vaid väikese baarilise gradiendiga alal, kus tuul on piisavalt nõrk. Mõõduka või tugeva tuule puhul briisi ei arene, välja arvatud juhul kui maa ja vee vahel on eriti suur temperatuurierinevus. Mõõduka tuule puhul võib ka tekkida briisi ja esialgse tuulesuuna segu. Lisaks on briisi tekkeks vaja selget ilma, kuna pilved takistavad temperatuurierinevuse tekkimist.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata pöörlevate silindritega laevad, mis kasutavad edasi liikumiseks [[Magnuse efekt]]i, siis on igal purjelaeval [[laevakere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal võtta mitmeid [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase õiges suunas liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Tugev torm võib viia laevahukule.<ref>{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
Tuul mõjutab oluliselt ka erinevate õhusõidukite liikumiskiirust ja suunda.<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennujaamaslennuväljal toimuvaid operatsioone. Samuti on lennujaamalennuvälja rajad paigutatudehitatud vastavaltvalitsevatele selleltuulte alal valitsevatele tuultelesuunas. Lennuki õhkutõusuohutuks hetkelõhkutõusuks on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja ja distantsi pikkust, mis omakorda ningvõib raskendabtekitada kõrguseohtlikke võtmistolukordi.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
===Energia allikas===
649

muudatust