Erinevus lehekülje "Koonus" redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  5 aasta eest
== Koonuselõiked ==
{{vaata|Koonuselõige}}
Selleks, et võimalikult terviklikult käsitleda kõiki koonuse lõikeid erinevate tasapindadega, viiakse tinglikult koonuse põhi [[lõpmatus|lõpmatusse]] kaugusesse ja vaadeldakse nõndanimetatud kaksikkoonust: kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise [[sirgjoon]]ena kulgevat mõlemas suunas lõpmatult pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse kesktelje suhtes erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõiked koonuste ühisest tipust annavad [[kidunud lahend| kidunud või kõdunud juhtumid]]: [[punkt|punkti]], [[ringringjoon]]it [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt annab sirgjoone. Lõiked, mis saadakse tasandiga, mis läbib koonuse tippu ei loeta tavaliselt koonuselõigete pere liikmeks. Need on [[kidunud lahend]]id. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ring]]ringjoon, [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisus]]e poolest. Kuigi ringilringjoonel on siin teistest lõigetest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, siis traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõike kontekstis ringjoont mitte kui eraldi üksust, vaid kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.
 
Kui koonus on pöördkujuline (põhjaga) keha, siis selle koonuse [[telglõige]] on [[võrdhaarne kolmnurk]].
Anonüümne kasutaja