Koonuselõige: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Koonuselõige''' ehk '''koonuslõige''' on [[joon]], mis tekib, [[kaksikkoonus]]e ([[pind|pinna]]) [[lõikamine|lõikamisel]] [[tasand]]iga. Kaksikkoonus on selline [[geomeetria|geomeetriline]] kujund, kus kaks [[koonus]]t, mis asuvad samal sümmeetriateljel puutuvad tippudega kokku, moodustades ühise tipu. Tegemist on koonustega, millel põhi puudub. Kaksikkoonuse külgpinda moodustavaks sirgeks on lõpmatult pikk [[sirge]].
Kui [[lõikepind]] sisaldab [[koonuse tipp]]u, siis lõige on kas [[punkt (matemaatika)|punkt]], sirge või [[lõikuvate sirgete paar]]. Selliseid koonuste tippu läbivaid tasandi lõikeid nimetatakse koonuselõigete [[kidunud lahend]]iteks. Kui lõikepind ei sisalda koonuse tippu, siis tekib [[ellips]], [[parabool]] või [[hüperbool]]. Traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõigetes [[
Seda, et siis tekivad tõesti need [[geomeetriline koht|geomeetriliste kohtadena]] tasandil defineeritud jooned, seda saab ilma [[arvutus]]teta tõestada [[Dandelini kera]]de abil.<ref>''Kleine Enzyklopädie Mathematik'', VEB Verlag Enzyklopädie, Leipzig 1977, lk 325–326.</ref>
| |||