Aleksander Uurits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Karin ekm (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
Aleksander Uurits õppis aastatel [[1903]]–[[1906]] [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. [[1904]]. aastal töötas ta maalrina maalermeister Bersmanni juures, [[1905]]. aastal [[Volta tehas|Volta tehases]] mehhaanika õpilasena ja rauatreialina. Samal ajal hakkas ta kaastööd tegema [[Töölisliikumine|töölisliikumisega]] seotud väljaannetele.
 
Aastatel [[1906]]–[[1910]] õppis ta [[Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikool]]is [[Nikolai Roerich|Nikolai Roerichi]] ja [[Ivan Bilibin|Ivan Bilibini]] juures. AastatelTänu [[1910]]–[[1911]]Ants täiendasLaikmaa juures saadud tugevale põhjale, alustas ta endõpinguid [[Pariis|Pariisis]]kooli viiendast, [[1913]]natuuriklassist, [[Peterburi|Peterburis]]jättes vahele eelnevad - ornamendi, kapiteeli-, pea- ja figuuriklassid.<ref name=":0">Toivo Toomemets, Aleksander Uuritsa kahe tähtpäeva puhul - Edasi, 4.06.1978</ref>
 
Aastatel [[1910]]–[[1911]] täiendas ta end [[Pariis|Pariisis]], [[1913]] [[Peterburi|Peterburis]].
1911. aastal sai Uurits Eestis tellimuse kahe suuremõõtmelise dekoratiivpannoo ("Jahimeeste kokkutulek" ja "Kandle helidel") maalimiseks [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] projekteeritud [[Spordiselts Kalev|Kalevi spordiseltsi]] ehitatavasse majja [[Pirita]]l. Samasse hoonesse maalisid muuhulgas
teosed [[August Jansen]] ("Kalevipoeg kivi viskamas"), [[Peet Aren]] ("Viikingite meresõit") ja [[Paul Burman]] ("Kari jõe ääres").
 
1916. aastal viibis Uurits lühikest aega taas Peterburis, sealt läks edasi [[Moskva|Moskvasse]], kus sai tööd sorteerijana granaaditööstuseks kohandatud Olovjaniškovi tehases. Taas loomingule sai kunstnik pühenduda pärast seda, kui sõitis [[Kaukaasia|Kaukaasiasse]] ja jäi pikemaks ajaks peatuma [[Linda küla|Ülem-Linda]] asundusse.1918.aastall siirdus Uurits läbi Moskva Velikije Lukisse, kus pidi asuma tööle kunstikooli või kunstikursuste juures, kuid haigestus [[Malaaria|malaariasse]] ning suri 1918. aasta 10. augustil.<ref name=":0" />
Uurits võttis osa ka [[Eesti Kirjanduse Selts|Eesti Kirjanduse Seltsi]] korraldatud [[Kalevipoeg (eepos)|„Kalevipoja“]] illustreerimise võistlusest [[1912]]. aastal.
 
Alates [[1916]]. aastast elas ta [[Venemaa|Venemaal]].
 
==Looming==
Uurits on loonud [[Rahvusromantism|rahvusromantilisi]] [[juugend]]likus stiliseeringus raamatuillustratsioone, dekoratiiv[[pannoo]]sid, [[Õlimaal|õli]]- ja [[pastellmaal]]e. Ta oli esimesi kunstilise plakati loojaid Eestis.
 
Uuritsa loomingus on mõjutusi nii [[Nikolai Triik|Nikolai Triigilt]] kui [[Paul Burman|Paul Burmanilt]]. Triigiga tutvus Uurits juba Laikmaa juures õppides. Pärast Pariisis naasmist, elasid nad ühes majas, kasutasid sama modelli ning töötasid koos Kunstide Edendamise Seltsi Kunstikooli natuuriklassis. Heades sidemetes oli Uurits ka Paul Burmaniga, kellega koos käidi loomaias joonistamas.<ref name=":0" /> 1908. aastal esines Uurits [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts|Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi]] põllu- ja käsitöönäitusel "joonistuste, ofortide ja maalimise töödega" ning pälvis esimese auhinna.<ref name=":0" />
 
1911. aastal sai Uurits Eestis tellimuse kahe suuremõõtmelise dekoratiivpannoo ("Jahimeeste kokkutulek" ja "Kandle helidel") maalimiseks [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] projekteeritud [[Spordiselts Kalev|Kalevi spordiseltsi]] ehitatavasse majja [[Pirita]]l. Samasse hoonesse maalisid muuhulgas teosed [[August Jansen]] ("Kalevipoeg kivi viskamas"), [[Peet Aren]] ("Viikingite meresõit") ja [[Paul Burman]] ("Kari jõe ääres").
 
Uurits võttis osa ka [[Eesti Kirjanduse Selts|Eesti Kirjanduse Seltsi]] korraldatud [[Kalevipoeg (eepos)|„Kalevipoja“]] illustreerimise võistlusest [[1912]]. aastal. Kunstniku esimesed katsed raamatugraafika vallas pärinevad juba õpilasaastatest Laikmaa juures, mil nagu paljud teisedki ateljeekooli õpilased, oli ta seotud [[Juhan Lilienbach|Juhan Lilienbachi]] toimetatavate väljaannetega. Esimesed vinjetid ajakirjas Tapper pärinevad juba 1906. aastast. Peterburis tegi Uurits kaastööd sealsetele eestikeelsetele väljaannetele. Uurits on teinud kaanekujundused [[Karl Eduard Sööt|Karl Eduard Söödi]] ja [[Gustav Suits|Gustav Suitsu]] koostatud antoloogiale "Eesti luule" (1910) ja "Ääsi tules II" (1910). Ta on illustreerinud [[Marta Sillaots|Marta Sillaotsa]] teose "Algajad" ning [[Matthias Johann Eisen|Matthias Johann Eiseni]] "Eesti muistsed jumalad ja vägimehed".<ref name=":0" />
 
Uuritsalt on teada ka kaks pintslidekooriga kaunistatud vaasi.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==