Kütuseelement: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 42 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
3. rida:
 
==Ajalugu==
Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas [[Saksamaa]] teadlane [[Christian Friedrich Schönbein]], kes oma avastuse ühes teaduslikus ajakirjas 1838. või 1839. aastal avaldas. Kütuseelemendi isaks loetakse inglane Sir [[William Robert Grove]], kes avaldas 1839. aastal esimese töötava kütuseelemendi kirjelduse ja 1842. aastal selle joonised.<ref>http://web.archive.org/web/20060904132508/http://chem.ch.huji.ac.il/~eugeniik/history/grove.htm</ref> Praktiliseks kasutamiseks kõlblike kütuseelementide väljatöötamisega hakati tegelema 20. sajandi teiseltteisel poolel. Tulemusena töötati kõigepealt välja polümeermembraaniga kütuseelement, mida [[NASA]] kasutas 1960. aastal [[Apollo programm|Apollo]] mehitatud Kuu-lennul.
 
1990. aastatel aktiviseerunud uurimis- ja arendustöö tulemusena on loodud või loomisel uusi elektrokeemilisi süsteeme kasutamiseks transpordis ([[auto]]des, [[laev]]ades, [[lennuk]]ites) ja samuti paiksetes seadmetes detsentraliseeritud elektri- ja soojusvarustuseks, eriti aga reserv- ja avariitoiteallikaina. Võimsuse skaala ulatub rakendusotstarbest olenevalt millivattidest megavattideni. Seni on nende elektrienergiaallikate laiemat levikut piiranud suured tootmiskulud.