Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde – [[Linda Viiding|Linda]] ja Leili – ning vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.
 
Märt Laarman õppis aastail [[1904]]–[[1907]] [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s aastailja [[19041908]]–[[19071912]] ja [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is [[1908]]–[[1912]]. [[1912]]. aastal astus Märt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminari,]]i kus omandas K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused. Pärast selleseminari lõpetamist 1914. aastal, õppis ta [[Tartu Ülikool]]is Lauri Kettuneni ning [[Johann Voldemar Veski]] täienduskursustel. Seal1920 saiomandas ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides [[1945]]. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt mitmesugustel kursustel, näiteks [[1916]]. aastal [[Eesti Kunstiselts]]i joonistuskursusel, kus üks juhendajaid oli [[Nikolai Triik]]. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail [[1926]]–[[1927]] toimetada Eesti Kunsti aastaraamatut, [[1928]]. aastal [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail [[1928]]–[[1929]] noorsooajakirja [[Taie]] ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades [[Olion (ajakiri)|Olion]], [[Looming (ajakiri)|Looming]] ning [[Kunst ja Kirjandus]].
 
Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast näiteks 1920-ndatel [[Ants Laikmaa ateljeekool|Ants Laikmaa ateljeekoolis]].<ref>[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon|EKBL - lk, 242]]</ref> Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail [[1926]]–[[1927]] toimetada Eesti Kunsti aastaraamatut, [[1928]]. aastal [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail [[1928]]–[[1929]] noorsooajakirja [[Taie]] ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades [[Olion (ajakiri)|Olion]], [[Looming (ajakiri)|Looming]] ning [[Kunst ja Kirjandus]].
 
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma [[looming]]u ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism|kubistlikud]] tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi – kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku ([[Arnold Akberg]], M. Laarman, [[Henrik Olvi]]) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "[[Bauhaus]]" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms. Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse [[fotokunst]]i. 1923. aastal loodi [[Eesti Kunstnikkude Rühm]], millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".
*"Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus Kunst Tallinn 1973
*"Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud [[Rein Loodus]], Kirjastus Kunst Tallinn 1976
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==