'''Moskva Kreml''' ([[vene keel]]es ''Московский Кремль'') on [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] kesklinnas asuv ajaloomälestis, [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]], (kuid mitte [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]]), [[Nõukogude Venemaa]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i valitsejate [[residents]], mille ehitamist alustati [[1330]]. aastal ning viidi lõpule [[1520]]. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast [[Moskva jõgi]], loodest [[Aleksandri aed]] ja idast [[Punane väljak]].
Nõukogude võimu algusaastail oli Kremli[Kreml]]i territoorium avatud, kuid [[1924]]. aastal paigutati Moskva Kremli komandandi Petersoni korraldusel seni kremlisKremlis elanud ning kaitse all olevadolnud isikud ümber väljaspoole kremlitKremlit ning territoorium suleti [[1927]]. aastal külastajatele. Kuni [[1955]]. aastani oli Moskva Kremli territoorium kinnine ala, mida võisid külastada ainult erilubade alusel [[NLKP Kongress]]ide saadikud ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadikud, vaatamisväärsustena esitati ainult [[Moskva Kremli Relvapalatrelvapalat]]it, mis ehitati aastatel 1844–1851). [[14. märts]]il 1955 [[Nikita Hruštšov]]i juhtimisel toimunud [[NLKP KK Presiidium]]i pleenumil vastu võetud otsusega avati suur osa Moskva Kremli territooriumist külastamiseks. Territooriumile pääses läbi [[Troitski värav]]a ning väljapääsuna kasutati [[Spasski torn|Spasski]] ja [[Borovitski torn]]i väljapääse.
Aastast [[1990]] kuulub Moskva Kreml koos [[Punane väljak|Punase väljaku]]ga [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
