'''Moskva Kreml''' ([[vene keel]]es ''Московский Кремль'') on [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] kesklinnas asuv ajaloomälestis, [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]], [[Nõukogude Venemaa]]ja [[NSV LiitKeisririik|NSVVenemaa Liidukeisririigi]], [[pealinnNõukogude Venemaa]], ning valitsejate ([[MoskvaNSV suurvürstLiit|suurvürstideNSV Liidu]] ja [[MoskvaVenemaa tsaarFöderatsioon]]ide)i valitsejate [[residents]], mille ehitamist alustati [[1330]]. aastal ning viidi lõpule [[1520]]. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast [[Moskva jõgi]], loodest [[Aleksandri aed]] ja idast [[Punane väljak]].
Nõukogude võimu algusaastail oli Kremli territoorium avatud, kuid [[1924]]. aastal paigutati komandandi Petersoni korraldusel paigutati seni kremlis elanud ning kaitse all olevad isikud ümber väljaspoole kremlit ning territoorium suleti [[1927]]. aastal külastajatele. Kuni [[1955]]. aastani oli Moskva Kremli territoorium kinnine ala, mida võisid külastada ainult erilubade alusel [[NLKP Kongress]]ide saadikud ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadikud, vaatamisväärsustena esitati ainult [[Moskva Kremli Relvapalat]]it, mis ehitati aastatel 1844–1851). [[14. märts]]il 1955 [[Nikita Hruštšov]]i juhtimisel toimunud [[NLKP KK Presiidium]]i pleenumil vastu võetud otsusega avati suur osa Kremli territooriumist külastamiseks. Territooriumile pääses läbi [[Troitski värav]]a ning väljapääsuna kasutati [[Spasski torn|Spasski]] ja [[Borovitski torn]]i väljapääse.
Aastast [[1990]] kuulub Moskva Kreml koos [[Punane väljak|Punase väljaku]]ga [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
