Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
|peamised-keeled =
|pvm3 =▼
|religioon = katoliiklus, hussiitlus, luterlus
▲ |pealinn-koordinaadid =
|rahvastikutihedus =
'''Tšehhi kuningriik''' ({{keel-cz|České království}}; {{keel-de|Königreich Böhmen}}; {{keel-la|Regnum Bohemiae}}) oli riik, mis paiknes [[Tšehhia]] regioonis [[Kesk-Euroopa]]s ja mille territooriumist
▲ }}
▲'''Tšehhi kuningriik''' ({{keel-cz|České království}}; {{keel-de|Königreich Böhmen}}; {{keel-la|Regnum Bohemiae}}) oli riik, mis paiknes [[Tšehhia]] regioonis [[Kesk-Euroopa]]s ja mille territooriumist enamus paikneb praegu tänapäevases [[Tšehhi]] vabariigis. Kuningas oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kuurvürst kuni selle lõpetamiseni aastal 1806, misjärel sai sellest [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] osa ning seejärel aastast 1867 [[Austria-Ungari]] keisririigi osa. Pärast [[Keskriigid|Keskriikide]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] lõpetati nii kuningriik kui ka keisririik ja Tšehhiast sai äsjaasutatud [[Esimene Tšehhoslovakkia vabariik|Esimese Tšehhoslovakkia vabariigi]] osa.
== Ajalugu ==
{{Vaata|Tšehhi ajalugu}}
===Tšehhi (Böömi) kuningriik===
[[
Kuigi mõned endised Tšehhia valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit ([[Vratislav II]], [[Vladislav II (Böömimaa vürst)|Vladislav II]]), rajati kuningriik ametlikult aastal 1198 [[Otokar I]] poolt, kelle kuninglikkust tunnustas valitud [[Saksa kuningas]] 1198–1208 [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabi Philipp]], [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite dünastiast]] vastutasuks tema toetusele oma rivaali keiser [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit [[Saksa-Rooma keiser]] (1198–1218) Otto IV ise, samuti paavst [[Innocentius III]] ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt [[Sitsiilia kuldbulla]]ga, ülendades Tšehhi hertsogkonna kuningriigiks. Liidendatuna aastast 1526 [[Habsburgide monarhia]]ga lõpetati see aastal 1918 Austria-Ungari lagunemisega, kui viimane Tšehhia kuningas [[Karl I (Austria-Ungari)|Karel III]] sunniti võimust loobuma, kuid ilma troonist loobumiseta. Rahvuskogu teatas siis [[Praha]]s [[Habsburgid-Lotringid|Habsburg-Lotringi dünastia]] kukutamisest ja kuulutas välja Tšehhoslovakkia vabariigi.
72. rida ⟶ 65. rida:
{{Vaata|Tšehhi krooni maad}}, ''[[Böömimaa valitsejate loend]], [[Tšehhi valitsejate loend]]''
[[Tšehhia]] pärusvaldus (''Čechy'') koos [[Kladsko krahvkond|Kladsko krahvkonnaga]] (''Hrabství kladské'') oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV '''[[Tšehhi krooni maad]]''' (''Země Koruny české''), koos hõivatud provintsidega:
[[Pilt:Duernkrut3.jpg
* [[Moraavia mark]] (''Markrabství moravské''), omandatud [[Přemysliidid|Přemysliidi]] ja [[Slavníki dünastia|Slavníki]] Tšehhi valitsejate poolt pärast 955. aasta [[Lechfeldi lahing]]ut, kaotatud aastal 999 [[Poola]] kuningriigile ja taasvallutatud hertsog [[Břetislav I]] poolt aastal 1019/1029 (ebakindel daatum);
* [[Ülem-Lausitz]] (''Horní Lužice''), liidendatud kuningas [[Jan Lucemburský]] poolt aastal 1319 ([[Bautzen]]) ja 1329 ([[Görlitz]]), ning [[Alam-Lausitz]] (''Dolní Lužice''), endine [[Lausitzi mark]], omandatud Jani poja [[Karl IV|Karel IV]] poolt [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367. [[Ferdinand II]] kaotas Lausitzid 1635. aasta [[Praha rahu (1635)|Praha rahuga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstile]];
84. rida ⟶ 77. rida:
* [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandatud [[Karol IV]] poolt Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karoli poeg [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] kaotas Brandenburgi aastal 1415 [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I-le]].
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|
===Saksa-Rooma riigis===
{{Vaata|Saksa-Rooma riik}}
[[
Viimaste Přemysliidide ja neile järgnenud [[Luxemburgid]]e valitsemise ajal oli Tšehhi kuningriik [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kõige võimsam osariik. Kuningas [[Václav II]] (Böömimaa kuningas (1278–1305), [[Krakówi hertsog]] (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305) krooniti [[Poola Kuningriik|Poola]] kuningaks aastal 1300, tema poeg [[Václav III]] (Böömi ja Poola kuningas 1305–1306) [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningaks aasta hiljem.
99. rida ⟶ 91. rida:
[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmundi]] järglased – [[Ladislaus Postumus]] ([[1440]]–[[1457]]) [[Habsburgide dünastia]]st, [[Jiří Poděbradyst]] ([[1458]]–[[1471]]) ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] autonoomse osana. Kuningas ([[1471]]–[[1516]]) [[Ulászló II|Vladislav II-l]] keelasid kuurvürstid osaleda [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka [[Mátyás I]] valitsusajal ([[1471]]–[[1490]]) aastast 1490, kui Tšehhia ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] olid [[personaalunioon]]is. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta [[keisririigi reform]]iga loodud [[Keisririigi ringkonnad|keisririigi ringkondadest]].
[[
[[
[[
[[Pilt:Austria-Hungary map.svg|thumb|right|Tšehhia (1), [[Moraavia]] (9) ja [[Austria Sileesia]] (11) [[Austria-Ungari]]s (1867–1918)]]
119. rida ⟶ 111. rida:
==Kuningriigi pärand tänapäeval==
Tänapäeva Tšehhi vabariik, mis koosneb Tšehhiast, Moraaviast ja [[Tšehhi Sileesia]]st, kasutab siiani mõnd Tšehhi kuningriigi sümbolit: kahe sabaga vapilõvi, punane ja valge triip [[Tšehhi lipp|riigilipul]] ning [[Praha linnus|kuningaloss]] [[Tšehhi vabariigi president|presidendi]] residentsina.
== Vaata ka ==
* [[Tšehhi valitsejate loend]]
* [[Böömimaa valitsejate loend]]
128. rida ⟶ 118. rida:
* [[Püha Václavi kroon]]
* [[Tšehhi maade ajalugu]]
==Välislingid==
{{commonskat|Old maps of Bohemia|Vanad Boheemia kaardid}}
[[Kategooria:Tšehhi ajalugu]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]
| |||