Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2, alates 30. augustist 2001 endises kultuurimajas ja, linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt.]] 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von Pistohlkors|Woldemar Conrad von Pistohlkorsile]] . Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad|Madalmaades]], [[Põhjamaad|Põhjamaades]] ja [[Saksamaa|Saksamaal]]. Maja arhitektiksarhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.
Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel[[supraport]]idel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor[[stukk]]dekoor [[Louis XVI]] stiilis. [[Louis XVI]] stiil esindab prantsuse [[Varaklassitsism|varaklassitsismi]], mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud [[Girland|girlandidega]] (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka ''krater'', "'veinisegamisnõu"').
