Erinevus lehekülje "Tartu Linnamuuseum" redaktsioonide vahel

Kaasajastatud
P
(Kaasajastatud)
{{ajakohasta}}
[[Pilt:Building of the Tartu City Museum 2007.jpg|pisi|Tartu Linnamuuseum, 2007]]
[[Pilt:Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri nurgal, 30. september 2011.jpg|pisi|Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri tänava nurgal, 2011.]]
'''Tartu Linnamuuseum''' asutation [[1955]]. aastal eesmärgigaasutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu. Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2, alates 30. augustist 2001 endises kultuurimajas ja linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt.]] 23.
 
Algselt Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina alustanud muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele 1957.aastal. Muuseum on nende aastate jooksul laienenud nagu on laienenud ka tegevusvaldkonnad –  koguvast, uurivast ja vahendavast muuseumist on saanud kaasav, oma kogukonnaga aktiivselt suhtlev muuseum. <ref name=":0">Tartu Linnamuuseum tähistab 60. sünnipäeva - Tartu Linnamuuseumi pressiteade, 27.10.2015</ref>
==Püsinäitus==
2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Esimese korruse saalis jätkub linna ajalugu üht ja teist elulõiku kajastavate ajutiste ideenäituste kaudu. Linnamuuseumi esimese korruse saalis kajastatakse ajutiste ideenäitustena veel teisigi teemasid Tartu ajaloost.
 
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad ka [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum]], [[KGB Kongide muuseum|KGB kongide muuseum]]  ja [[Laulupeomuuseum]]. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav arheoloogiakogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi ja esemekogud – kokku  on 2015. aasta seisuga kollektsioonis u 158 000 säilikut. <ref name=":0" />
==Filiaalid==
 
Tartu Linnamuuseumi püsinäitust täiendavad 1830. aastate Tartu linnakodaniku maja, milles asetseb [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]], kirjanik [[Oskar Lutsu majamuuseum]]i, [[KGB Kongide muuseum]]i ja Tartu [[Laulupeomuuseum]]i ekspositsioonid.
==Püsinäitus==
2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2010 möödus 90. aastat [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, [[Vabadusrist|Vabaduse Ristid]], rahudelegatsiooni liikmele [[Ants Piip|Ants Piibule]] kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.<ref>Tartu Linnamuuseumi kodulehekülg - vaadatud 27.10.2015</ref>
 
==Hoonest==
Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2, alates 30. augustist 2001 endises kultuurimajas ja linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt.]] 23. asetseb1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von PistohlkorsiPistohlkors|Woldemar 1790.Conrad aastalvon valminudPistohlkorsile]] maja. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad|Madalmaades]], [[Põhjamaad|Põhjamaades]] ja [[Saksamaa|Saksamaal]]. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
 
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.
 
Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. [[Louis XVI]] stiil esindab prantsuse [[Varaklassitsism|varaklassitsismi]], mis valitses 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud [[Girland|girlandidega]] (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka ''krater'' "veinisegamisnõu").
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Vaata ka==