Jossif Stalin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Einsbor (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 95.129.198.92 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Einsbor.
76. rida:
 
===Ainuvõim ja isikukultus===
1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised auhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]].
 
===Välispoliitika===
Algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]).
[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939]]
 
==Teine maailmasõda==
Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks.
 
Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]], kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu [[6. juuli]]l. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajane Euroopa vallutamisplaan oli "Groza".<ref>http://www.kool.ee/?5879</ref> Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]].
[[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1945. aastal [[Jalta konverents]]il Teise maailmasõja võitjariikide juhtidega]]
Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end [[generalissimus]]eks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult.
 
==Stalini pärand ja hilisem diskussioon==
Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma, ehkki elas üle suured muudatused. Võimuvõitlust NSV Liidus pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalini-järgsed parteijuhid saavutasid kiirest konsensuse selles, et partei ja riigi ladviku suhtes enam surmanuhtlust ei rakendataks; üks viimaseid surmamõistetud juhte oli NKVD endine ülem [[Lavrenti Beria]].