Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 00:52 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 389 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. oktoober 2015, kell 21:14 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:Gregory I - Antiphonary of Hartker of Sankt Gallen.jpg\|pisi\|[[Gregorius Suur]] dikteerib koraali, mida talle püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha [[neuma]]d. ''Hartkeri antifonaarium''. Sankt-Galleni klooster, umb. 1000 pKr.]] '''~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraal''' ehk '''~~gregoriuse~~gregooriuse laul''' ([[ladina keel\|ladina]] ''cantus gregorianus'') on [[keskaeg\|keskajast]] pärinev [[ühehäälsus\|ühehäälne]] [[kristlus\|kristlik]] [[laul]], mis on oma nime saanud [[paavst]] [[Gregorius Suur]]e järgi. ~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid [[muusikažanr\|žanre]] ja [[muusikavorm\|vorme]]. ~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraal arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina]]st. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. [[604]]. aastal valmis paavst Gregorius Suure käsul koostatud koraaliviiside valikkogumik ehk ''Gregoriuse antifonaarium''. Sellest alates hakati [[kristlus\|kristlikel]] [[jumalateenistus]]tel kasutama üksnes seal avaldatud viise. ~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraali lauldi saateta ([[a cappella]]), sest kirikus olid [[pill]]id keelatud. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel [[taktimõõt]]). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid – kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega.{{lisa viide}} ~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused [[Jumal]]ale, [[Jeesus]]ele, [[Neitsi Maarja]]le, [[pühak]]utele. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, [[neuma]]sid, millest on välja arenenud [[noodikiri]]. ~~Gregoriuse~~Gregooriuse koraali esitamisel kasutatakse peamiselt kaht laulustiili: ''Accentus'' – teksti laulev [[retsiteerimine]] põhiliselt ühel [[noot (muusika)\|noodil]], seda liigendavad mõnenoodilised [[meloodia]]vormelid (aktsendid), mis langevad kokku [[tekst]]i [[interpunktsioon\|interpunktsioonimärkidega]] (koma, koolon, punkt). Meloodia ulatuseks on [[Sekund (muusika)\|sekund]] kuni [[sekst]], igale silbile üks noot. ''Concentus'' – vaba meloodiaga laul. ''Concentus''-stiil jaguneb veel omakorda süllaabiliseks, neumaliseks ja melismaatiliseks nagu [[kirikulaul]]us. [[Mitmehäälsus]]e tekkides sai ~~gregoriuse~~gregooriuse koraalist [[Vaimulik muusika\|vaimuliku laulu]] üks häältest. Kuni [[12. sajand]]ini valdavaks olnud [[organum]]ites oli ~~gregoriuse~~gregooriuse koraal ülemiseks hääleks, umbes 12.–[[13. sajand]]il sai ~~gregoriuse~~gregooriuse koraalist aga alumine hääl (''[[cantus firmus]]'').{{lisa viide}} [[Pilt:Veni Creator Spiritus-1.BMP.jpg\|pisi\|Hümni "Veni creator spiritus" kvadraatkirjas noot]] 28. rida: Dom Jacques Hourlier. ''Vestlused gregooriuse laulu vaimsusest''. [Tõlkinud Meelis Tõns]. [Tartu]: P. Korol, 1996. ISBN 9985867009 David Hiley. ''Gregorian chant''. Cambridge (UK), New York: Cambridge University Press, 2009. ISBN 9780521870207 (kõvak.), ISBN 0521870208 (kõvak.), ISBN 9780521690355 (pehmek.), ISBN 0521690358 (pehmek.) Toomas Siitan, Anu Sepp. ''Muusikaõpik gümnaasiumile''. [Toimetanud Malle Värk; noodigraafika: Ene-Reet Ehala, Toomas Siitan (noodinäited), Eerik Jõks (~~gregoriuse~~gregooriuse laulude tänapäevane üleskirjutus); kujundanud Terje Hütt]. [Tallinn]: Avita, 2008. ISBN 9789985213797 ==Õppevahendid== [http://interletras.com/canticum/Eng/index1_Eng.html Canticum Novum. ~~Gregoriuse~~Gregooriuse laulu teooria ja tehnika] (Inglise keeles) Kasutatud 3.09.2012. "[http://musicasacra.com/communio/ Noodid, lauluraamatud ja laulud allalaadimiseks]" musicasacra.com Kasutatud 3.09.2012. [http://archive.org/details/TheLiberUsualis1961 ''Liber Usualis'', 1961. aasta väljaanne] Sissejuhatus sisaldab kõik vajaliku kvadraatkirja lugemaõppimiseks. (Inglise keeles) Kasutatud 3.09.2012. *[http://www.u.arizona.edu/~aversa/music/Gregorian%20Chant/greg_chant.pdf Singing Gregorian Chant] ~~Gregoriuse~~Gregooriuse laulu algõpetus (inglise keeles). Kasutatud 3.09.2012. ==Kuulamiseks==

Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel