Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eesti Vabadussõjalaste Keskliit: kongressidele link |
|||
6. rida:
== Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ==
{{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit}}
Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõdalaste organisatsioonid moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]]. aastal [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral [[Andres Larka]].
Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. a kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud - peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm.
[[Image:VapsMovement.jpg|thumb|left|300px|Vabadussõjalased koosolekul Pärnus, kõneleb [[Artur Sirk]]]]
Üldpatriootilisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929-33 poliitiliseks survegrupiks, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Seda võimalust kasutasid eeskätt [[majanduskriis]]is kannatanud [[keskklass]], ärimehed ja haritlased.
| |||