Suurlaht (laev): erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Suurlaht (laev).jpg|thumb|Õppelaev Suurlaht (taamal[[Pirita õppelaevsadam]]as Juku)2000-date algul.]]
[[Pilt:Suurlaht on the Quay in Lahesuu Sadam Tallinn 2 April 2014.JPG|pisi|Suurlaht välja tõstetuna 2014. a]]
 
'''Suurlaht''' (endise nimega '''Suurlaid''') on algsest [[STB tüüpi [[kalalaev]]ast ümber kohandatud [[õppelaev]].
 
Säilinud, kuid ei ole hetkel kasutusel.
 
== Ajalugu ==
Laev ehitati [[1954]] [[WürstenbergSaksamaa]]isl [[SaksamaaWürstenberg]]l)is sõjakahjude kompensatsioonina Nõukogude Liidule paaristraalerikspaaris[[traaler]]iks. 1972. aastalKokku saiehitati sellest1953-1955 õppelaev69 nimegaSTB (''Suurlaid''.СТБ-71 Pärast taasiiseseisvumist nimetati ümberja СТБ-150''Suurlaheks'', kuna Eesti Merelaevanduse käsutuses oli juba üks sama nimega suurem laev. 2000. aastal läks [[Tallinn]]a) linnatüüpi omandisselaeva ja tedalisaks renditieelnevalt sümboolse1951-1952 tasusarnaseid eestSMB [[Eestitüüpi Mereakadeemia60 Merekool]]iletk.
 
1972. aastal sai sellest Noorte Meremeeste Klubi õppelaev nimega ''Suurlaid'' ja ta läbis selleks mõningad ümberehitused. Olulisemana ehitati [[trümm]] ümber kursantide [[kajut]]iks. Suveti tehti õppelaevaga tavaliselt praktikantidega 7-10 päevaseid merereise Eesti rannikul, sügiseti ja kevadeti mõnikord ka paaritunniseid lühisõite Tallinna lahel. Mereklubi õppelaevana oli laeva meeskonnas 4-6 täiskasvanut (minimaalselt kapten, mehhaanik, pootsman, kokk) ja 10 alaealist merepraktikantipraktikanti ehk [[junga]]t. Praktikantide ülesandeks olid laevatööd, roolivaht, masinaruumi kontroll, köögitoimkond, töö sildumisel ja öövaht. 1980ndate lõpul ja 1990ndate aastate algul oli laeva kapteniks Ago Laak.
 
Pärast taasiiseseisvumist 1991. a nimetati laev ümber ''Suurlaheks'', kuna [[Eesti Merelaevandus]]e käsutuses oli juba üks sama nimega suurem laev.
 
2000. aastal läks klubi laevastik [[Tallinn]]a linna omandisse ja ''Suurlahte'' renditi sümboolse tasu eest [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]ile.
 
2004. aasta seisuga oli laev endise mereklubi tegevuse jätkumiseks moodustatud [[MTÜ]] käes. Hiljem on ta tõstetud [[Paljassaare]]s kaile ja jäänud remondi ootel seisma. Hetkel on edasine saatus ebaselge, kuid laeva pole siiski teadaolevalt plaanis maha kanda.
 
=== Ehitus ===
Laeva põhiandmed:
* Pikkus 18,4 m
* Laius 5,2 m
* Süvis 2 m
* Veeväljasurve 60-70 t
* Mahutavus 38 brt
 
''Suurlaht'' on [[teras]]est kerega ja [[tekiehitis]]tega, kuigi [[roolimaja]] on tegelikult puidust. Kontseptsioonilt on tegemist tüüpilise pärastsõjaaegse saksa ja üldisemalt läänemaailma merekindla kalapüügilaeva projektiga, mille väliskuju on säilinud.
2004. aasta seisuga oli laev taas klubi käes. Hetkel on saatus ebaselge, kuid laeva ei ole siiski teadaolevalt maha kantud.
 
Meeskonnale olid vööris 6-kohaline kajut täiskasvanutele ja laeva keskosas trümmist ümber ehitatud 10-kohaline kajut praktikantidele. tagaosas asus [[masinaruum]] ja [[ahterpiik]]. Roolimaja oli puidust ja navigatsioonivahendid esmased. Vasakusse pardasse oli tekile ehitatud metallist [[kambüüs]]iputka. Paremasse pardasse oli tekile paigutatud [[aerupaat]]. Laeval oli 4-silindriline 80 hj peamasin 4NVD24 ja 1 abimasin. Peamasinaga oli kiiruseks 7-8 sõlme, purjedega (3) u 5 sõlme. Mageveevarust piisas kuni nädalaks. Nõudepesuks kasutati merel sageli esmalt masinapeamasina jahutusvett ja seejärel loputamiseks magevett.
== Õppelaevana mereklubis ==
=== Õppetegevus ja personal ===
Suveti tehti õppelaevaga tavaliselt praktikantidega 7-10 päevaseid merereise Eesti rannikul, sügiseti ja kevadeti mõnikord ka paaritunniseid lühisõite Tallinna lahel. Mereklubi õppelaevana oli laeva meeskonnas 4-6 täiskasvanut (minimaalselt kapten, mehhaanik, pootsman, kokk) ja 10 alaealist merepraktikanti ehk [[junga]]t. Praktikantide ülesandeks olid laevatööd, roolivaht, masinaruumi kontroll, köögitoimkond, töö sildumisel ja öövaht. 1980ndate lõpul ja 1990ndate aastate algul oli laeva kapteniks Ago Laak.
=== Ehitus ===
Meeskonnale olid vööris 6-kohaline kajut täiskasvanutele ja laeva keskosas trümmist ümber ehitatud 10-kohaline kajut praktikantidele. tagaosas asus masinaruum ja ahterpiik. Roolimaja oli puidust ja navigatsioonivahendid esmased. Vasakusse pardasse oli tekile ehitatud metallist [[kambüüs]]iputka. Paremasse pardasse oli tekile paigutatud [[aerupaat]]. Laeval oli 4-silindriline 80 hj peamasin ja 1 abimasin. Peamasinaga oli kiiruseks 7 sõlme, purjedega (3) u 5 sõlme. Mageveevarust piisas kuni nädalaks. Nõudepesuks kasutati merel sageli esmalt masina jahutusvett ja seejärel loputamiseks magevett.
 
Algul oli laeva korpus värvitud roheliseks, hiljem 1990ndate lõpul värviti ilmselt õppelaeva "Juku" eeskujul siniseks.
Anonüümne kasutaja