Suurlaht (laev): erinevus redaktsioonide vahel
resümee puudub
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
|
[[Pilt:Suurlaht (laev).jpg|thumb|Õppelaev Suurlaht
[[Pilt:Suurlaht on the Quay in Lahesuu Sadam Tallinn 2 April 2014.JPG|pisi|Suurlaht välja tõstetuna 2014. a]]
'''Suurlaht''' (endise nimega '''Suurlaid''') on algsest
Säilinud, kuid ei ole hetkel kasutusel.
== Ajalugu ==
Laev ehitati [[1954]] [[
1972. aastal sai sellest Noorte Meremeeste Klubi õppelaev nimega ''Suurlaid'' ja ta läbis selleks mõningad ümberehitused. Olulisemana ehitati [[trümm]] ümber kursantide [[kajut]]iks. Suveti tehti õppelaevaga tavaliselt praktikantidega 7-10 päevaseid merereise Eesti rannikul, sügiseti ja kevadeti mõnikord ka paaritunniseid lühisõite Tallinna lahel. Mereklubi õppelaevana oli laeva meeskonnas 4-6 täiskasvanut (minimaalselt kapten, mehhaanik, pootsman, kokk) ja 10 alaealist
Pärast taasiiseseisvumist 1991. a nimetati laev ümber ''Suurlaheks'', kuna [[Eesti Merelaevandus]]e käsutuses oli juba üks sama nimega suurem laev.
2000. aastal läks klubi laevastik [[Tallinn]]a linna omandisse ja ''Suurlahte'' renditi sümboolse tasu eest [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]ile.
2004. aasta seisuga oli laev endise mereklubi tegevuse jätkumiseks moodustatud [[MTÜ]] käes. Hiljem on ta tõstetud [[Paljassaare]]s kaile ja jäänud remondi ootel seisma. Hetkel on edasine saatus ebaselge, kuid laeva pole siiski teadaolevalt plaanis maha kanda.
Laeva põhiandmed:
* Pikkus 18,4 m
* Laius 5,2 m
* Süvis 2 m
* Veeväljasurve 60-70 t
* Mahutavus 38 brt
''Suurlaht'' on [[teras]]est kerega ja [[tekiehitis]]tega, kuigi [[roolimaja]] on tegelikult puidust. Kontseptsioonilt on tegemist tüüpilise pärastsõjaaegse saksa ja üldisemalt läänemaailma merekindla kalapüügilaeva projektiga, mille väliskuju on säilinud.
Meeskonnale olid vööris 6-kohaline kajut täiskasvanutele ja laeva keskosas trümmist ümber ehitatud 10-kohaline kajut praktikantidele. tagaosas asus [[masinaruum]] ja [[ahterpiik]]. Roolimaja oli puidust ja navigatsioonivahendid esmased. Vasakusse pardasse oli tekile ehitatud metallist [[kambüüs]]iputka. Paremasse pardasse oli tekile paigutatud [[aerupaat]]. Laeval oli 4-silindriline 80 hj peamasin 4NVD24 ja 1 abimasin. Peamasinaga oli kiiruseks 7-8 sõlme, purjedega (3) u 5 sõlme. Mageveevarust piisas kuni nädalaks. Nõudepesuks kasutati merel sageli esmalt
▲Suveti tehti õppelaevaga tavaliselt praktikantidega 7-10 päevaseid merereise Eesti rannikul, sügiseti ja kevadeti mõnikord ka paaritunniseid lühisõite Tallinna lahel. Mereklubi õppelaevana oli laeva meeskonnas 4-6 täiskasvanut (minimaalselt kapten, mehhaanik, pootsman, kokk) ja 10 alaealist merepraktikanti ehk [[junga]]t. Praktikantide ülesandeks olid laevatööd, roolivaht, masinaruumi kontroll, köögitoimkond, töö sildumisel ja öövaht. 1980ndate lõpul ja 1990ndate aastate algul oli laeva kapteniks Ago Laak.
▲=== Ehitus ===
▲Meeskonnale olid vööris 6-kohaline kajut täiskasvanutele ja laeva keskosas trümmist ümber ehitatud 10-kohaline kajut praktikantidele. tagaosas asus masinaruum ja ahterpiik. Roolimaja oli puidust ja navigatsioonivahendid esmased. Vasakusse pardasse oli tekile ehitatud metallist [[kambüüs]]iputka. Paremasse pardasse oli tekile paigutatud [[aerupaat]]. Laeval oli 4-silindriline 80 hj peamasin ja 1 abimasin. Peamasinaga oli kiiruseks 7 sõlme, purjedega (3) u 5 sõlme. Mageveevarust piisas kuni nädalaks. Nõudepesuks kasutati merel sageli esmalt masina jahutusvett ja seejärel loputamiseks magevett.
Algul oli laeva korpus värvitud roheliseks, hiljem 1990ndate lõpul värviti ilmselt õppelaeva "Juku" eeskujul siniseks.
| |||