Konteiner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P #def
PResümee puudub
1. rida:
{{ajakohasta}}
[[Pilt:2_Reach_Stacker_fuer_Leer_Container.jpg|thumb|320px|Konteinerite transport sadamas liikurvirnastiga]]
'''Konteiner''' on [[kaup|kauba]] [[transport|vedamiseks]] kohaldatudkohandatud kindlakujuline suletav [[mahuti]] ja ka [[veoühik]], mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemisetakäitluseta.
 
Kasutusel on mitmesuguseid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]]-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.
 
Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks janing on käsitsetavadkäideldavad tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.
 
== Konteinerite mõõtmed ==
106. rida ⟶ 107. rida:
== Konteinerveod ==
=== Konteinervedude ajalugu ===
Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele [[1950. aastad|1950. aastatel]] rahvusvaheliste kaubavedude arengu tõttukäigus. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käsitsemiskäitlus- ja veokulusid.
 
Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.
 
Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlasti vedudestpuistlastivedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.
 
=== Konteinerveod meritsi ===
117. rida ⟶ 118. rida:
[[Pilt:HK Hung Hum Container Pier 01.JPG|thumb|220px|[[Hongkongi sadam]] on konteinerite käibelt maailmas kolmandal kohal]]
{| class="prettytable"
!colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|20 suurimat konteinersadamatkonteinerisadamat (TEU järgi)
|-
!Koht
411. rida ⟶ 412. rida:
Seoses konteinervedude kasvuga [[Eesti]] sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas [[Eesti Raudtee]] üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis<ref>{{netiviide | URL = http://www.evr.ee/?id=2444| Pealkiri = Eesti Raudtee vedas märtsis esmakordselt üle tuhande konteinerühiku | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2006 | Koht = | Väljaandja = Eesti Raudtee | online = | Keel = eesti}}</ref>, kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada<ref name="ER">{{netiviide | URL = http://www.evr.ee/?id=2477| Pealkiri = Eesti Raudtee sõlmis Hansa Liisinguga lepingu konteinerplatvormide soetamiseks | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 10. mai 2006 | Koht = | Väljaandja = Eesti Raudtee | online = | Keel = eesti}}</ref>.
 
Eesti Raudtee [[statistika]] järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku<ref>{{netiviide | URL = http://www.evr.ee/?id=31029| Pealkiri = Eesti Raudtee konteinerveod on aastaga kasvanud ligi topelt | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 3. oktoober 2007 | Koht = | Väljaandja = Eesti Raudtee | online = | Keel = eesti}}</ref>. Kuigi 2007. aasta [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillisündmuste]] järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline [[transiit]], loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivagunite parkikonteinerivaguniparki ca 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.
 
Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinn–AlmatõTallinna–Almatõ ja Tallinn-MoskvaTallinna–Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.<ref name="ER" />
 
Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ningja maanteede kaudu.
 
[[Pilt:Class58.jpg|thumb|240px|Konteinerirong]]
454. rida ⟶ 455. rida:
! Kõrgus<br> tollides
! Sügavus<br> tollides
! Maksimaalne<br>mahutavusMahutavus<br> [[nael (massiühik)|naeltes]]
! Ruumala
! Kuju
499. rida ⟶ 500. rida:
|-
| LD-6
| 160.,0
| 64,0
| 60,4
510. rida ⟶ 511. rida:
| 64,0
| 80,0
| 1330013 300
| 10,6/11,6 m³
| Rect. or Contoured
550. rida ⟶ 551. rida:
| 64,0
| 88,0
| 1330013 300
| – m³
| Tüüp B
|}
 
LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on enimkasutatavadkasutatavaimad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3 -konteineritega.
 
==Suurimad konteinerveofirmad==