Plastid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Plastid''' ehk '''plastmassid''' on [[sünteetiline materjal|sünteetilised materjalid]], mis kujutavad endast kas puhtaid [[vaik|vaike]]usid või siis vaigu ja rea lisandite ([[täiteaine]], [[plastifikaator]], [[stabilisaator]], [[värvaine]] jms.) sulameid.

Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulisedrullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseerimine janing füüsikaliste ningja mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, [[tselluloos]], paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse [[asbest]]i, [[grafiit]]i, [[klaaskiud]]u, [[klaasriie]]t, [[vilk]]u, [[kvarts]]i ja teisimuid materjale.

Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalistlausmaterjalis sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plastmasseplaste – [[plastik]]uid. KasutadesPuuvillriide puuvillriietkasutamisel saadakse tekstoliit, klaasriietklaasriide kasutamisel klaastekstoliit, paberitpaberi kasutamisel getanaks, asbestriietasbestriide kasutamisel asbesttekstoliit ja ühekihilistühekihilise vineeri ([[spoon]]i) kasutamisel puitplast.

Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati näol), mille kasutamisel on detailide tugevus on võrreldav terase tugevusega.

Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5...105–10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10...2010–20 (30) liitrit 1m³ betooni kohta, kusjuures betoonisegu töödeldavus ei muutu. PlastifikaatoriPlastifikaatorit doseering onvõetakse tavaliselt 0,2...02–0,5% tsemendi kaalust. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest (see kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis tõstabsuurendab tema mõjusust nii plastifikaatori kui ka veevajadust vähendava lisandina.

==PlastmassidePlastide mehaanikalisedmehaanilised omadused==

*PlastmassidePlastide deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku [[katkevenivus]] ei ületa 2...32–3%.

*Tavaliselt on plastmassideplastide mehaanikalisedmehaanilised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega.

*PlastmassidPlastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi.

*PlastmassidePlastide mehaanikalisedmehaanilised karakteristikud on [[metall]]idega võrreldes suurema [[hajuvus]]ega. See seletub materjalide vananemise, [[hügroskoopsus]]e, [[anisotroopsus]]e ja struktuuri ebaühtlusega ning [[temperatuur]]i ja valmistamistehnoloogia mõjuga.

*PlastmassidelePlastidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem [[mastaabiefekt]]i avaldumine. PlastmassdetailidePlastdetailide [[tugevuspiir]] alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel.

*Temperatuur mõjutab tugevalt plastmassideplastide omadusi. PlastmassidePlastide põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200–200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmassideplastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°.

*PlastmassidelPlastidel on kalduvus [[roomamine (tugevusõpetus)|roomamisele]] ja [[relaksatsioonil]]e isegi toatemperatuuril.

*PlastmassidelePlastidele on iseloomulik madalvähene jäikus. Kõige jäigemate plastikuteplastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalamväiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailideplastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide [[deformatsioon]]e.

*Kihiliste [[plastik|plastide]]ute arvutamisel tuleb [[elastsusõpetus]]e meetoditega arvesse võtta materjali [[anisotroopsus]]t.

*[[http://www.plast.ee Eesti Plastitööstuse Liit]