Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 19 baiti, 3 aasta eest
P
näpukaid
 
[[Image:Anthophyllite asbestos SEM.jpg|pisi|right|[[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobiga]] tehtud pilt asbestikiududest.]]
Alates [[201970. sajand]]i [[aastad|1970. aastad|70-ndatestaastatest]] on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi [[Kopsud|kopse]] kahjustav ningja [[Kantserogeensus|kantserogeenne]] mõju. Seetõttu on hakatud asbesti kasutust vältima, samas on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiil<nowiki/>ist. Väikse koguse krüsotiil<nowiki/>i sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. <ref>{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/37756/asbestos | Pealkiri = Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006. | Keel= inglise keeles}}</ref>
 
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002–2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
== Ajalugu ==
 
Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva [[Soome]] aladel ligikaudu 2500 eKr, kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbestikiude lambi[[taht]]ade valmistamisel.
 
Tihti kasutati asbestikiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks.
[[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.
 
1960–1970ndatel1960.–1970. aastatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestikiude materjalide [[maatriks]]id, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> [http://www.eoearth.org/view/article/150254/ Asbestos] U.S. Geological Survey, Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry</ref>
 
==Tuvastamine==
 
Asbestikiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3–20 µm pikad ningja kuni 0,01 µm laiad. Võrdluseks on inimese juus laiusega 17 kuni 18117–181 µm. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on [[Polarisatsioonimikroskoop|polariseeritud valgusega mikroskoobiga]] või vaatlus [[Transmissioonelektronmikroskoop|transmissioonelektronmikroskoobiga]]. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbestikiude. Neid analüüsitakse tavaliselt [[Faaskontrastmikroskoop|faaskontrastmikroskoobiga]].
 
==Asbestide liigitus==
 
Asbestid jaotatakse kahe [[mineraal]]ide grupirühma, amfiboolide ja [[serpentiin]]ide, vahel. Selline jaotus põhineb nende [[kristallstruktuur]]ide erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadneahelalaadne struktuur.
 
====Serpentiini rühmSerpentiinirühm====
 
======Krüsotiil======
Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline valem on Mg<sub>3</sub>(Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>)(OH)<sub>4</sub>. Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära tema valgete kiudude järgi.[[Image:Chrysotile_-_USGS_Mineral_Specimens_303.jpg|pisi|right|Krüsotiil]]
Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrataja kangaks kedrata. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödelkatusetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põrandates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpides, torude isolatsioonis, põrandaplaatides.
 
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|}
 
====Amfibooli rühmAmfiboolirühm====
======Amosiit======
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiudude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning selleks, et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks.
Keemiline valem: (Mg, Fe)<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2 </sub>
 
Viimast kolme amfibooli rühmaamfiboolirühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.
 
==Mõju tervisele==
 
====Asbestoos====
Asbestoos pikaajaline [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat pealepärast esmast kokkupuudet asbestiga. Asbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida [[kopsuvähk|kopsuvähki]] haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele<ref> {{netiviide | URL = http://www.nhs.uk/Conditions/Asbestosis/Pages/Treatment.aspx | Pealkiri = Treating asbestosis | Väljaandja = NHS Choices | Keel = inglise keeles }} </ref>.
 
====Mesotelioom====
 
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70 -aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähi ravi protseduurilvähiraviprotseduuril on sellel väike mõju.<ref> {{netiviide | URL = http://www.mesothelioma.com/mesothelioma/information/disease.htm | Pealkiri = Mesothelioma disease | Väljaanda = Mesothelioma Cancer Alliance | Keel= inglise keeles}} </ref> <ref> Wagner JC, Sleggs CA, Marchand ; October 1960 ; "Diffuse pleural mesothelioma and asbestos exposure in the North Western Cape Province" ; Br J Ind Med </ref> See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit:
 
* Fotodünaamilinefotodünaamiline vähiteraapia;<ref>{{netiviide | URL = http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/photodynamic-therapy | Pealkiri = Photodynamic Therapy | Aeg = 04/23/2013 | Väljaandja = American Cancer Society | Keel = inglise keeles}} </ref>
 
* Mesotelioomimesotelioomi geeniteraapia.<ref>{{netiviide | URL = http://www.karger.com/Article/Abstract/117180 | Autor = Ulrich R. Hengge | Pealkiri = Gene Therapy in Mesothelioma | Aeg = 03/2008 | Väljaandja = Onkologie | Keel = inglise keeles}} </ref>
 
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====