Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ubikinoonid''' ehk '''Q-vitamiin''' ehk '''vitamiin Q''' ja '''koensüüm Q''' on lähedase ehituse ja [[antioksüdant|antioksüdantse]] toimega [[vitamiinilaadsed biomolekulid|vitamiinilaadsete biomolekulide]] ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite rühm, ka aktiivsed [[koensüümid]], mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel. Ubikinoonide rühma erinevad liikmed on tegevad enamikus [[prokarüoot|prokarüootsetes]] ja [[eukarüoodid|eukorüootsetes]] [[organism]]ides, kuid inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q₁₀, 2–7% langeb Q₉ arvele.

Loomsete ja taimsete saaduste koostises (toidud) satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. [[Inimene]] saab Q-vitamiini peamiselt toiduga. Eelistada võiks Q₁₀-vitamiini rohkelt sisaldavaid toite, mille hulka kuuluvad näiteks täisteraviljatooted, [[pähkel|pähklid]], [[spinat]], [[oliiviõli]], [[sojaoaõli]], [[sojaõli]], [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha ka [[muna]], looma [[maks (kulinaaria)|maks]], [[süda (kulinaaria)|süda]] jne.

Ubikinoonid imenduvad [[mitsellid]]es [[peensool]]est peamiselt [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja [[sapphape]]test. [[Sapp|Sapi]]- või [[pankreas]]e nõre vaeguse korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev [[raualiigsus]], lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas[[kloriidid]]erikas [[joogivesi]], oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed [[antibiootikumid]], rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh soole arenguhäired).

TaInimorganismis on ta lipofiilses keskkonnas (vere [[lipoproteiin]]id, [[plasmamembraan]], mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu., Sedaseda eriti just [[LDL]] partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude [[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad [[dehüdrogenaasid]] olulisel kohal [[adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadi]] (ATF) aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine.

Q-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on mõningase vaeguse teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa[[maks]]a võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q₁₀ vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused[[südamehaigus]]ed, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired, [[kõrgvererõhktõbi]], [[diabeet]] jne) korral vähenevad Q-vitamiini varud inimorganismis. [[B-rühma vitamiinid]]e vaeguse korral alaneb [[maks]]a võime toota koensüümi Q. Teatud vaeguse võib tingida ka [[kolesterool]]i sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.

* [[väsimus]]

* [[jõuetus]]

Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus [[veri|veres]] tingib:

* suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks ([[seniilsus]], [[parkinsonism]]);

Tema õige manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, [[stenokardia]], isheemiatõve, insuldi, kõrgvererõhutõvekõrgvererõhktõve, kardiomüopaatia, parodontiidi, liigeste põletiku, kilpnäärme ületalitluse, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete (sh [[autoimmuunhaigused]]) lihasdüstroofia, [[pankreatiit|pankreatiidi]] jt haiguste korral.