Vikipeedia

Mikroelemendid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
P kõrge > suur (sisaldus)
1. rida:
'''Mikroelemendid''' on [[keemiline element|keemilised elemendid]], mida organismid ([[taimed]] ja [[loomad]]) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetesväikeses kogusteskoguses (võrrelduna [[makroelemendid|makroelementidega]]).
 
Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg<ref>Masing, V. (koost.). 1992. ''[[Ökoloogialeksikon]]''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 161</ref>. EnamlevinumadLevinumad mikroelemendid on [[magneesium]], [[raud]], [[vask]], [[koobalt]], [[tsink]], [[jood]], [[seleen]] jt.
 
Et mikroelemendid on paljude bioaktivsetebioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, siis nende defitsiidi tagajärjel häirub organismi elutegevus, enamasti tekivad [[vaegushaigus]]ed.
 
===Roomajatel===
10. rida:
[[Maolised|Madude]] kehas leiduvaid mikroelemente on vähe uuritud, kuid need olenevad nii indiviidi [[levila|elupaigast]], liigist, toitumusest, reproduktiivsest staatusest jpt teguritest.
 
[[Hiina]]s 1993. aastal läbi viidud uurimuses tuvastati ICP-AES-i (ingl ''inductively coupled plasma atomic emission spectroscopy'') meetodil madude kehaosades rohkem kui 17 mikroelementi: [[Vask|Cu]], [[tsink|Zn]], [[raud|Fe]],[[Mangaan|Mn]], [[seleen|Se]], [[strontsium]] (Sr), [[alumiinium|Al]], [[räni|Si]], [[Nikkel|Ni]], [[baarium|Ba]], [[Koobalt|Co]], [[Plii|Pb]], [[Germaanium|Ge]], [[kaadmium|Cd]], [[molübdeem|Mo]], [[Lantaan|La]] jt.
 
Uuringu tarvis eemaldati pea neljal [[kilplõugmadu]]de (''Agkistrodon'') [[perekond (bioloogia)|perekonda]] liigitatud [[maolised|mao]][[liik (bioloogia)|liigil]]: ''[[Agkistrodon blomhoffei brevicaudus]]'', ''[[Agkistrodon saxatilis]]'', ''[[Agkistrodon shepaoensis]]'', ''[[Agkistrodon ussuriensis]]''.
 
Tulemused:
====Üldkehakate, lihased ja luustik====
 
Graafikud uuritud madude [[mao soomused|nahal]], [[lihas]]tes ja [[skelett|skeletis]] sisalduvate mikroelementide kohta on sarnased, kuid esineb mitmeid erisusi. Tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on kõrgemadsuuremad nahas. Skelett sisaldab rohkem tsinki, strontsiumi ja baariumi ning vähem rauda, alumiiniumi ja [[kroom]]i (Cr) kui nahk ja lihased.
 
====Südame-veresoonkond, kopsud ja hingetoru====
23. rida:
Nimetatud elundites tuvastati rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja kroomi kui vaske ja mangaani ja vähem niklit, germaaniumi, molübdeeni, koobaltit ja lantaani.
 
[[Süda]]me, [[veresoon]]te ja [[kops]]ude vase, tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on kõrgemsuurem kui [[veri|veres]] ja [[hingetoru]]s.
 
====Seede-elundkondSeedeelundkond, maks ja kõhunääre====
 
Seede-elundkonnasSeedeelundkonnas on tuvastatud keskmisteskeskmises kogusteskoguses tsinki, rauda, alumiiniumi, molübdeeni ja kroomi. VaseVaske, mangaani, seleeni, strontsiumi ja baariumi on väiksematesväiksemas kogusteskoguses.
 
[[Maks]]a, [[põrn]]a ja [[sapipõis|sapipõie]] mikroelementide sisaldus on üsna sarnane.
35. rida:
Paljusid mikroelemente leidub ka [[sapp|sapis]]: vask, mangaan, seleen, strontsium, alumiinium, germaanium, baarium, molübdeen, plii, kroom.
 
====Neerud ja paljunemisorganidpaljunemiselundid====
 
[[Neerud]] ja paljunemisorganidpaljunemiselundid sisaldavad märkimisväärsetesmärkimisväärses kogusteskoguses mangaani, seleeni, baariumi, kroomi kuid väga vähe räni, niklit, kaadmiumi, molübdeeni ja koobaltit.
 
[[Munajuha]]d ja [[emakas]] sisaldavad, neerudega võrreldes, rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja pliid.
55. rida:
 
== Välisallikad ==
*Jin Lin, Ke-Min Xü, Dong-Gen Liu,[https://archive.org/stream/asiaticherpetolo06asia#page/62/mode/2up Studies on the Distribution of Trace elements in ''Agkistrodon blomhoffii brevicaudus'' Stejneger], OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 10.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Biokeemia]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroelemendid"