Liim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukad |
P tühikud |
||
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:AdhesivesForHouseUse004.jpg|pisi|Nitrotselluloosliim tuubist väljas]]
'''Liim''' on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. Liime võib saada nii looduslikest kui ka sünteetilistest ainetest. Erinevaid materjalitüüpe, mida on võimalik liimida, on palju, aga eriti tugevad on õhukeste materjalide liimliited. Liim kõveneb kas [[lahusti]] aurustumise või mitme aine omavahelise keemilise reaktsiooni teel.
Liim on kasulik liitmaks õhukesi ja/või erinevaid materjale ning kui liide peab olema vibratsioonikindel. Üks liimide puudujääke on pikk kõvenemise aeg. Kõige varajasem info lihtliimide kasutamise kohta pärineb 200 000 eKr.<ref name="esimene"/>
===Ajalugu===
Vanim teadaolev liimi teadlikule kasutamisele viitav leid (umbes 200 000 eKr) on kasetõrva abil oda külge kinnitatud kivikild. Oda pärines Kesk-Itaaliast.<ref name="esimene" /> Varaseim teade liitliimide kasutamisest pärinevad 70 000 eKr, kus samuti kasuti eelmainitud küttimisvahendit. Kivipeaga oda leiti [[Sibundu koobas|Sibundu koopast]], Lõuna-Aafrikas. Liim koosnes taimsete [[polüsahhariid]]ide ja punase [[ooker|ookri]] segust. Kuulus [[Ötzi jäämees]] kasutas relvi, mis olid kokku pandud kase-puukoore-tõrva abiga.<ref name="ötsi" />
6000-aastased keraamikaleiud tõendavad [[kollageen]]il põhinevate loomsete liimide kasutamist, mida saadi naha, liigeste, organite seinte, karvade, küünte ja luude töötlemisel.<ref name="ajalugu"/> [[Babüloonia]] ajal kasutati tõrvalaadset liimi kujude kinnitamiseks. [[Egiptlased]] kasutasid laialdaselt loomseid liime mööblidetailide, [[elevandiluu]] ja [[papüürus]]e fikseerimiseks.<ref name="ajalugu"/><ref name="egiptlased"/> [[Mongolid]] kasutasid liimaineid oma lühikeste vibude valmistamisel. Idaranniku lähedaste hõimude põlisameeriklased kasutasid kuusevaigu ja rasva segu, et teha veekindlaks õmblusi oma kasekoorest tehtud [[kanuu]]sid. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunstnikud kasutasid tihti liime mosaiikide ja plaatide paigaldamisel, millest mõned on siiani säilinud algsel kujul.<ref name="ajalugu"/>
Keskaegses Euroopas kasutati [[munavalge]]id, et liimida dekoratiivseid kullalehti. Esimene liimivabrik asuti 18. sajandi alguses [[Holland]]is. 1750ndatel võtsid inglased kasutusele [[kalaliim]]i. Moodsa maailma arenedes lisandusid ka paljud alternatiivsed ained liimide toormaterjalide nimekirja: luud, [[tärklis]], kalanahad ja [[kaseiin]]. Moodsal liimil on suurenenud paindlikkus, kõvadus, kõvenemise kiirus, ja keemiline inertsus.
19. sajandi lõpus võeti [[Šveits]]is kasutusele puiduliimina [[kaseiin]]. Tänapäeval on see levinud toidukottide liim.
37. rida ⟶ 36. rida:
====Ühekomponentsed liimid====
Ühest komponendist koosnevad liimid kõvenevad välisest allikast saadava [[energia]] või [[katalüsaator]]i (kiirgus, soojus, niiskus) teel. [[Ultraviolett]] (UV) kiirguse toimelised liimid on kogumas populaarsust tööstussektoris, kuna nad paksenevad ülikiiresti ja annavad seejuures tugeva sideme. Need liimid võivad kõveneda lausa 1 sekundi või isegi lühema aja jooksul. Paljud tooted liimivad erinevaid materjale, seejuures taludes kõrgeid temperatuure. Need omadused teevad UV-liimidest ideaalsed fiksaatorid, mida saab kasutada mitmetes eluvaldkondades nagu [[elektroonika]], telekommunikatsioon, [[meditsiin]], aeronautika, klaasitööstus ja [[optika]]. Erinevalt teistest liimidest ei liida UV-põhised liimid ainult materjale kokku, vaid võivad ka katta, tihendada ja pitseerida liiteid. Nad on tavaliselt akrüülipõhised.
Soojuse mõjul kivistuvad liimid koosnevad kahest või enam komponendist, mis kuumuse toimel reageerivad ja moodustav põiksidemeid. Niiskuse mõjul kivistuvad liimid kõvenevad õhus leiduva vedeliku ja liimaine vahelise reaktsiooni toimel. Tsüanoakrülaadid ja urataanid on tüüpilisemad klassi esindajad.
====Looduslikud liimid====
Looduslikud liimid on valmistatud orgaanilistest materjalidest, nagu taimemass, [[tärklis]], looduslik vaik, ja eelnevalt mainitud [[kaseiin]]. Neid nimetatakse ka bioliimideks. Kõige igapäevasem näide looduslikust liimist on [[jahu]]st ja [[vesi|veest]] tehtud lihtne pasta. Loomseid liime on tihti kasutatud raamatute, puudetailide ja paljude teiste esemete liimiseks, mida tänapäeval asendavad tööstusettevõtetes [[sünteetiline|sünteetilised]] liimid. Kaseiini kasutatakse peamiselt klaaspudelite sildistamisel. Tärklisepõhiseid liime kasutatakse gofreeritud laudade, paberkottide ja [[tapeet]]ide liimimisel. [[Saepuruplaat]]e liimiti ligniiniga (kuigi nüüdisajal eelistakse pigem sünteetilisi vaike). Teine levinud looduslik liimiliik on [[munavalge]], mida kasutati vineeritööstuses. Kaseiinipõhist liimi valmistakse piimaproteiinide sadestamisel [[sipelghape|sipelghappega]] (äädikas), mida seejärel töödeldakse [[Alus (keemia)|alusega]] (näiteks söögisoodaga), et põhjustada eelnevalt tekkinud kohupiimaklompide lagunemist ja vedeliku plastiliseks muutumist.
====Sünteetilised liimid====
| |||