Euro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukaid
4. rida:
'''Euro''' ([[lühend]] '''EUR''', tähis '''€''') on [[Euroopa ühtne valuutasüsteem|Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi]] kuuluvate riikide ühis[[valuuta]]. Euro kui rahaühik jaguneb 100 [[eurosent|sendiks]]. Euroopa Liidu rahaühiku tähis on €, kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse<ref>[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9 Eesti Keele Instituut]</ref>.
 
Euro võeti kasutusele [[1. jaanuar]]il [[1999]] [[elektrooniline valuuta|elektroonilise valuutana]] [[pank]]ades ja [[ettevõte]]tes. [[Sularaha]]na tuli euro käibele [[1. jaanuar]]il [[2002]]. Eurot kontrollib [[Euroopa Keskpank]]. Alates 1999. aasta juulist on [[raha trükkimine|trükkimis-]] ja [[vermimine|vermimis]]tööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit [[rahatäht]]e. Hetkel2012. aastal onoli ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus onoli 684 miljardit eurot, ja 80,677 miljardit [[münt]]i, mille koguväärtus onoli üle 20 miljardi euro<ref name="meie">"Meie euro, rändnäitus", Euroopa Komisjon, 2010 a, lk 35</ref>. RinglusesseRinglusse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni<ref name="meie"/>.
 
Euro eelised on [[vahetuskursirisk]]i kadumine, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem läbipaistvus, mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.
41. rida:
[[1. juuni]]l [[1998]] asutati [[Frankfurt|Frankfurdis]] ametlikult [[Euroopa Keskpank]]. Koos kõigi Euroopa Liidu riikide keskpankadega moodustab ta [[Euroopa Keskpankade Süsteem]]i. [[Eurosüsteem]]i kuuluvad koos Euroopa Keskpangaga ainult euroala liikmete keskpangad. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaline esmane eesmärk on [[hindade stabiilsus]]e tagamine. Euroopa Keskpanga esimeseks juhiks sai hollandlane [[Wim Duisenberg]], kelle [[1. november|1. novembril]] [[2003]] vahetas välja prantslane [[Jean-Claude Trichet]]. Alates 2011. aasta novembrist on Euroopa Keskpanga presidendi ametis Itaaliast pärit [[Mario Draghi]].
 
[[1998]]. aasta lõpuks oli selge, et esialgu osalevad valuutaliidus Euroopa Liidu 15 riigist 11. Ülejäänud kas ei olnud kriteeriume täitnud ([[Kreeka]]) või ei olnud osalemisest huvitatud ([[Suurbritannia]], [[Taani]], [[Rootsi]]). Alates [[1. jaanuar]]ist [[1999]] võeti euro [[sularahata arveldus]]es kasutusele [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Holland]]is, [[Iirimaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Luksemburg]]is, [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l ja [[Soome]]s. Selleks hetkeksajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud.
 
Euroala riikideks said 1. jaanuaril [[2001]] Kreeka, 1. jaanuaril [[2007]] [[Sloveenia]], [[1. jaanuar]]il [[2008]] [[Küpros]] ja [[Malta]] 1. jaanuaril [[2009]] [[Slovakkia]], 1. jaanuaril [[2011]] [[Eesti]], 1. jaanuaril [[2014]] [[Läti]] ning 1. jaanuaril [[2015]] [[Leedu]].
90. rida:
Juba juunis [[1997]] sõlmiti Euroopa Majandus- ja Rahaliidu riikide vahel [[stabiilsus- ja kasvupakt]]. See näeb muu hulgas ette, et aastane [[riigieelarve puudujääk]] ei tohi ületada 3% [[sisemajanduse koguprodukt]]ist. On ette nähtud varajase hoiatamise süsteem, millega eelarvevõlad avastatakse ja korrigeeritakse juba enne, kui 3 protsendi piirini jõutaks. Liikmesriigid kohustusid ka välja töötama stabiilsusprogrammid, mille järgi saab vähemalt keskmises perspektiivis tasakaalustatud riigieelarve.
 
Ette nähtud on ka sammudmeetmed riigieelarve ülemäärase puudujäägi korral. Kõigepealt annab [[Euroopa Ühenduste Nõukogu]] vastavale liimesriigileliikmesriigile soovituse. AlatesSellest sellest hetkestalates peab vastav riik nelja kuu jooksul võtma tarvitusele mõjusad puudujäägi vastasedlikvideerimise abinõud. Kui Nõukogu selle tähtaja möödumisel nendib, et abinõusid ei ole tarvitusele võetud, võib ta kümne kuu jooksul rakendada sanktsioone, mis seisnevad muu hulgas teatava rahasumma intressita deponeerimises, mis muudetakse trahviks, kui ülemäärane puudujääk kahe aasta jooksul normi piiresse ei alane.
 
Need sanktsioonid on osutunud mitterakendatavaks. 2003. aasta alguses alustati esimest korda puudujäägimenetlust Saksamaa ja Prantsusmaa vastu, nende riikide vastuseisu tõttu menetlus katkestati. Aastal 2004 oli ülemäärane riigieelarve defitsiit 12 liikmesriigist üheksal. Konflikti lahendamiseks pakti muudeti. Üldkehtiva riigieelarve tasakaalu nõude asemel kehtestati igale riigile konkreetsed normid, mis jätavad rohkem aega ülemäärasest eelarve defitsiidist jagusaamiseks. Peale selle nõutakse nüüd defitsiidimenetluse alustamiseks tõendust, et piirmäära ületamine ei ole ajutine.
119. rida:
2012. aasta keskmine euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes oli: <ref> {{netiviide | URL = http://www.ecb.int/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html| Pealkiri = Euro foreign exchange reference rates| Autor = | Failitüüp = html| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Euroopa Keskpank| Kasutatud = 10. juuli 2011| Keel = en}} </ref>
*1 euro = 1,28 [[USA dollar]]it
*1 euro = 102,30 [[Jaapani jeen]]i
*1 euro = 0,81069 [[Suurbritannia nael]]a
*1 euro = 1,21 [[Šveitsi frank]]i