Ava peamenüü

Muudatused

P
näpukaid
|peakorter = [[Toompea loss]]
|asukoht = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|piirkond = [[Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|kõrgemalseisev_asutus =
==Maanõukogu loomine==
 
[[12. aprill]]il [[1917]]. aastal kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.
 
Märtsist-oktoobrini 1917. aastalaasta märtsist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].
 
Maanõukogu oli esimene üle-Eestilineeestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.
 
7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
 
===Maanõukogu koosseis===
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
 
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. SotsialistilikeSotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
 
[[28. november|28. novembril]] (vkj 15. november) 1917. aastal kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
 
==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
 
[[19. veebruar]]il [[1918]]. aastal moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]].
 
[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]].
Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]].
 
Ajavahemikul [[3. mai|3.]] - [[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.
 
==Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris==
[[19. november]] 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.
 
20. novembril 1918. aastal alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.
 
[[10. detsember|10. detsembril]] 1918. aastal sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.
 
[[5. aprill|5.]] - [[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. aastal.
 
Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.
<tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr>
 
<tr><td>Esimees</td><td>[[1917]], [[14. juuli]] – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Artur Vallner]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, [[25. oktoober]] 1917 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Otto Strandman]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[191827. november]], [[27. november1918]] – 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[1919]], [[3. veebruar]] – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Kaarel Parts]]</center></td></tr>
 
<tr><td>I abiesimees</td><td>1917, [[27. juuli]] – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jaan Teemant]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober 1917 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Jüri Jaakson]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1918, 27. november 1918 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl August Baars]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td></tr>
 
<tr><td>II abiesimees</td><td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jüri Vilms]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober 1917 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Nikolai Köstner]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1918, 27. november 1918 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl Saral]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Peeter Siegfried Põld]]</center></td></tr>
 
<tr><td>Ajutine sekretär</td><td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli 1917</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr><tr>
<td></td>
<td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli 1917</td>
<td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td>Sekretär</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>
<td><center>[[Mart Kiirats]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober 1917 1918, 16. veebruar 1918</td>
<td><center>[[Herman Kask]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1918, 27. november 1918 1919, 23. aprill 1919</td>
<td><center>[[Karl Ast]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td>Sekretäri I abi</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>
<td><center>[[Rudolf Jaska]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober 1917 1918, 27. november 1918</td>
<td><center>[[Hugo Raudsepp]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1918, 27. november 1918 1919, 3. veebruar 1919</td>
<td><center>[[Victor Neggo]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td>
<td><center>[[Jüri Parik]]</center></td>
</tr>
<tr>
<td>Sekretäri II abi</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>
<td><center>Herman Kask</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober 1917 1918, 27. november 1918</td>
<td><center>Victor Neggo</center></td>
</tr>
<tr>
<td></td>
<td>1918, 27. november 1918 1919, 23. aprill 1919</td>
<td><center>Hugo Raudsepp</center></td>
</tr>
#[[Christjan Arro]]
#[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär)
#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembernovembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]]
#[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees)
#[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär)