Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

|piirkond = [[Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]

[[12. aprill]]il [[1917]]. aastal kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.

Märtsist-oktoobrini 1917. aastalaasta märtsist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].

Maanõukogu oli esimene üle-Eestilineeestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.

7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.

[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. SotsialistilikeSotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].

[[28. november|28. novembril]] (vkj 15. november) 1917. aastal kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.

[[19. veebruar]]il [[1918]]. aastal moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]].

Ajavahemikul [[3. mai|3.]] - –[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.

[[19. november]] 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.

20. novembril 1918. aastal alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.

[[10. detsember|10. detsembril]] 1918. aastal sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.

[[5. aprill|5.]] - –[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. aastal.

<tr><td>Esimees</td><td>[[1917]], [[14. juuli]] – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Artur Vallner]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1917, [[25. oktoober]] 1917 – 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Otto Strandman]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>[[191827. november]], [[27. november1918]] – 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>[[1919]], [[3. veebruar]] – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Kaarel Parts]]</center></td></tr>

<tr><td>I abiesimees</td><td>1917, [[27. juuli]] – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jaan Teemant]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober 1917 – 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Jüri Jaakson]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1918, 27. november 1918 – 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl August Baars]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td></tr>

<tr><td>II abiesimees</td><td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jüri Vilms]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober 1917 – 1918, 27. november 1918</td><td><center>[[Nikolai Köstner]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1918, 27. november 1918 – 1919, 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl Saral]]</center></td></tr>

<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td><td><center>[[Peeter Siegfried Põld]]</center></td></tr>

<tr><td>Ajutine sekretär</td><td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli 1917</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr><tr>

<td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli 1917</td>

<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>

<td>1917, 25. oktoober 1917 – 1918, 16. veebruar 1918</td>

<td>1918, 27. november 1918 – 1919, 23. aprill 1919</td>

<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>

<td>1917, 25. oktoober 1917 – 1918, 27. november 1918</td>

<td>1918, 27. november 1918 – 1919, 3. veebruar 1919</td>

<td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill 1919</td>

<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober 1917</td>

<td>1917, 25. oktoober 1917 – 1918, 27. november 1918</td>

<td>1918, 27. november 1918 – 1919, 23. aprill 1919</td>

#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembernovembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]]