Lähis-Ida esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P millede > mille |
P kõige esimene > esimene |
||
4. rida:
==Arhailine periood==
Umbkaudu 9000 eKr (vahemikus 11 000–7000 eKr) tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju ja kodustati esimesed loomad. Umbkaudu 7000 eKr on leiutatud ka põletatud [[keraamika]]. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos
===Çatal Hüyük===
32. rida:
Ühiskond muutus üha rohkem organiseerituks ja tekkisid erinevad [[klassiühiskond|ühiskonnaklassid]], mis jaotusid vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele, nii päritavale kui ka varanduslikule [[sotsiaalne staatus|staatusele]]. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst "Ametite nimekiri" on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näis kuuluvat nn [[preesterkuningas|preesterkuninga]] funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut pöördelisuse tõttu "Uruki fenomeniks" ja ka "[[linnastumine|linnastumise]] revolutsiooniks".
Varem oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi, [[sumerid|sumerite]] sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis tänapäeva teaduses peetakse sumereid üldiselt Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserännet 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsi tehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse [[viltuse servaga kauss]]ideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus|Egiptusse]]
Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma [[koloonia]]id või kaubavahetusjaamu nagu näiteks [[Habuba Kabira]] [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid.<ref name="silinderpitsat">[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/w/white_calcite_seal.aspx silinderpitsat hilisemast Jemdet Nasr ajastust], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Uruki linna [[Eanna]] rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn [[Uruki vaas]].<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
| |||