Munk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Munk''' ([[kreeka keel]]esest μοναχός, ''mono + achosmonachos'', 'üksik, võitlejaüksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset [[askeetlus]]t, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. [[Munklus]]e põhimõte on väga vana ning esineb paljudes [[religioon]]ides ja filosoofilistes õpetustes.

[[Budism]]is on munkluse ja [[klooster|kloostri]] [[traditsioon]] praegu eksisteerivatesteksisteerivate religioonidestreligioonide seas kõige vanem.

Esimesteks kristlikeks munkadeks võib pidada [[erak]]uid, kes hülgasid perekonna ja töö ning elasid askeetlikult üksildastes paikades, näiteks [[kõrb]]etes ja mägedes. Esimene tuntud kristlik erak (hiljem peeti teda väga tähtsaks) oli egiptlane [[Antonius Suur]], kes suri aastal [[356]] [[pKr]]. Esimese kristliku kloostri, kus mungad elasid kindlate reeglite järgi koos, rajas aastal [[326]] egiptlane [[Pachomios]], kes suri aastal [[348]].<ref name=Antiigileksikon/>

Kõik kristluse suunad munklust ei toeta. See olion mõjukas [[Õigeusk|õigeusus]] ja [[katoliiklus]]es, aga [[protestantism]]is on see vähe levinud. Siiski on [[anglikanism]]is olnud suhteliselt palju munki, kelle arv ulatus [[20. sajand]]i algul paljudesse tuhandetesse. Üksikuid munki on ka [[luterlus]]es, isegi tänapäeval. Siiski on kogu 20. sajandi jooksul anglikaani munkade arv pidevalt vähenenud.

Isiklikule arengule pühendunud mehe kohta kasutatakse sõna "munk" ka teistesteiste religioonidesreligioonide ja õpetustesõpetuste puhul.