Redaktsioon: 22. oktoober 2015, kell 00:01 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust →‎Taasiseseisvunud Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2015, kell 12:32 redigeeri eemalda 188.0.48.2 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
43. rida: *'''Suur Tõll''' (1988–) ==~~Ehituslugu~~ Ajalugu == ===Ehitamine=== [[File:Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG\|pisi\|Laev laevatehasenumbri 345 all, anno 1914]] 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik\|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht\|Soome lahele]] aurik-jäämurdja ehitamiseks, mille võitis Vulcan-Werke AG. 49. rida ⟶ 50. rida: Suur Tõll ehitati 1910 - 1914. aastal [[Stettin]]is [[Saksa keisririik\|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai [[Tallinn]]. Kümnekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ===Esimeses maailmasõjas ja Soome lipu all=== Pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel. Laev nimetati 8. mail 1917 ümber [[Veebruarirevolutsioon]]ist tuntud Volõõnia polgu järgi, laeva uus nimi oli '''Volõnets'''. 62. rida ⟶ 63. rida: 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike „Põhja Poegade“ rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste jne. ===Eesti ~~Vabariigi teenistuses~~Vabariigis=== [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg\|pisi\|Suur Tõll 1928. aastal.]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1920 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel Venemaalt Eestile. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 anti talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega. 1925. aastal asendati laeva kõik kuus aurukatelt uutega, mis oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude võimu ~~all~~teenistuses 1940 - 1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai Herman Tõnissoo. 1941. aasta külmal talvel juhtus ka, et jäälõhkujaga ~~sai veetud~~veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ja selle järel==== 28. augustil 1941 ~~lahkus~~suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond ja 11. novembril 1941 võeti laev '''Volõnetsi''' nime all [[Balti laevastik]]u koosseisu. 81. rida ⟶ 85. rida: 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. ==== Laeva päästmine ja ~~saamine~~suunitlemine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg. Tema kaasaaegseid jäämurdjaid oli vastav saatus juba tabanud. Eesti Meremuuseumi delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks ära toomise võimalusi. 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets vaiksel käigul teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati ~~nende~~nendele auru ~~käitamiseks~~tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Esialgu paigutati Suur Tõll [[Paljassaare ~~sadamasse~~sadam]]asse ja vaikselt alustati algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul ~~kogutud~~jäetud või loobitud prügist, mille juures tuli kohati kasutada isegi gaasimaske. Selgus, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Talvine soojus-kütmine toimus veel aurukatlaga. Laeva ~~korralik~~normaalne remont ja taastamine ~~ei saanud~~jäi siiski ~~veel alata~~ootele, sest Eesti Meremuuseumil ja, lõpusegadustes ~~Vene-nõukogude~~Nõukogude ~~riigil~~Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks ~~raha~~rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg\|pisi\|Suur Tõll seismas Linnahalli taga]]▼ Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet\|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti 7. jaanuaril 1992 üle.<ref> Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnda aega [[Linnahall]]i taga ja [[Admiraliteedi bassein]]is ning lõpuks toodi [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja muuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. Nüüd oli kõigil huvilistel võimalik iga päev laeva pardale pääseda. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale [[dokk\|dokis]] kapitaaremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud Suure Tõllu 1 aeru-päästepaat ja taastamisel on ka mootor-päästepaat. Aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. == Laeva konstruktsioon == Suur Tõll oli omal ajal valmides maailma moodsaim jäämurdja, jäädes selleks veel järgneva 10 a jooksul. Laeval on 3 3 paisumisega aurumasinat-peamasinat ja ka 3 sõukruvi, millest 2 asuvad ahtris ja 1 vööris. Iga aurumasina jaoks on 2 aurukatelt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Suurel tõllul oli 3 pääste- ja abipaati. == Galerii == <gallery> ▲Suur Tõll (laev).jpg\|Suur Tõll Linnahalli taga Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg\|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG\|Masinaruum

Suur Tõll (laev): erinevus redaktsioonide vahel