Redaktsioon: 13. oktoober 2015, kell 02:56 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 498 muudatust Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Vincent_Willem_van_Gogh_015.jpg pildiga [[Pilt:Vincent_Willem_van_Gogh_-_Cafe_Terrace_at_Night_(Yorck).jpg\|Vincent_Willem_van_Gogh_-_Cafe_Terr ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. oktoober 2015, kell 11:23 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Provence'i krahvid (9.–13. sajand) Uuem muudatus →
70. rida: Kolm erinevat krahvidünastiat valitses Provence'i keskajal ja Provence muutus auhinnaks keerukas rivaliteedis [[Katalaanid\|katalaani]] [[Barcelona]] valitsejate, [[Burgundia kuningriik#Burgundia kuningate loend\|Burgundia kuningate]], [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] valitsejate ja Prantsusmaa [[Valois-Anjou\|Anjou]] kuningate vahel. '''[[Bosoniidid]]''' (879–1112) olid esimese Provence'i kuninga Boso järeltulijad. Tema poeg [[Louis III Pime]] (890–928) kaotas nägemise püüdes võita Itaalia trooni, pärast mida sai tema nõbu [[Hugues (Arles)\|Hugues]] (suri aastal 947) Provence'i hertsogiks ja Vienne'i krahviks. Hugues viis Provence'i pealinna Vienne'ist Arles'i ja tegi Provence'i [[Ülem-Burgundia]] kuninga [[Rudolf II (Burgundia)\|Rudolf II]] lääniks. Aastal 933 loovutas Rudolf lõpuks kõik nõuded [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaaliale]] Hugues kasuks ja sai vastutasuks [[Alam-Burgundia]] kuningriigi, taasühendades seega kaks territooriumi [[Arelaat]]i. 9. sajandil tungisid Provence'i araabia piraadid ([[saratseenid]]) ja siis [[normannid]]. Normannid rüüstasid piirkonnas ja lahkusid siis, kuid saratseenid ehitasid kindlusi ja hakkasid linnu rüüstama ning nõudsid kohalikelt elanikelt lunaraha. 973. aasta alguses püüdsid saratseenid kinni [[Cluny klooster\|Cluny kloostri]] [[abt]]i [[Maiolus]]e ja nõudsid tema eest lunaraha. Lunaraha maksti ja abt vabastati, kuid krahv [[Guillaume I (Provence)\|Guillaume I]] juhitud Provence'i rahvas tõusis üles ja alistas saratseenid nende kõige võimsama kindluse [[Fraxinet]]' ([[La Garde-Freinet]]) lähistel [[Tourtouri lahing]]us. Saratseenid, keda lahingus ei tapetud, ristiti ja tehti orjadeks, ning ülejäänud Provence'i saratseenid põgenesid piirkonnast. Vahepeal jätkusid dünastilised tülid. Sõda [[Rudolf III (Burgundia)\|Rudolf III]] ja tema rivaali, Saksa keisri [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)\|Saali Konradi]] vahel aastal 1032 viis Provence'i saamiseni [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] vasalliks, milleks see jäi aastani 1246. Aastal 1112 abiellus viimane Boso järeltulija [[Douce de Gévaudan]] katalaani [[Barcelona ~~krahvi~~krahv]]i [[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv\|Ramon Berenguer III-ga]], kes seetõttu sai Provence'i krahviks nimega Raymond Berenguer I. Ta valitses Provence'i aastatel 1112–1131 ja tema järeltulijad ~~'''~~[[Katalaani ~~dünastiast'''~~dünastia]]st valitsesid Provence'i aastani 1246. Aastal 1125 Provence jagati; Provence'i osa [[Durance]]'i jõest põhjas ja läänes läks [[Toulouse'i krahv]]ile, samas maad Durance'i ja Vahemere vahel ning Rhône'i jõest Alpideni kuulusid Provence'i krahvidele. Provence'i pealinn liikus Arles'ist Aix-en-Provence'i ja hiljem [[Brignoles]]'i. [[Pilt:Arles kirche st trophime fassade.jpg\|pisi\|püsti\|[[Saint-Trophime'i katedraal Arles'is]] (12. sajand)]]

Provence: erinevus redaktsioonide vahel