Erinevus lehekülje "Ratsanikesõda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
|tulemus= Piirimuutusteta rahu.
|osaline1= [[Saksa Ordu]]
|osaline2= [[Poola kuningriikRzeczpospolita]]
|väejuht1= [[Albrecht von Hohenzollern]]
|väejuht2= [[Zygmunt I]]<br>[[Mikołaj Firlej]]<br>[[Mikołaj Kopernik]]
| märkused =
}}
'''Ratsanikesõda''' oli relvakonflikt Poola[[Rzeczpospolita]] ja [[Saksa Ordu]] vahel aastatel [[1519]]–[[1521]]. Laiemas plaanis oli see osa [[leedu Suurvürstiriik|Leedu]] ning Poola liidu ja Saksa Ordu vaheliste konfliktide seeriast.
 
Sõda on nime saanud sellest, et mõlemad pooled kasutasid lahinguis suurel hulgal ratsanikke.
==Eellugu==
Aastal [[1466]] sõlmisid Saksa Ordu ja Poola [[Toruń]]is [[Teine Thorni rahu|teise Thorni rahulepingu]], mis fikseeris kahe maa vahelise piiri. Ühtlasi sattus Ordu tugeva Poola mõju alla, mis tõi aastal [[1501]] kaasa [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] protesti, kellele ordu samuti nimeliselt allus.
[[Pilt:Albrecht von Hohenzollern-Ansbach.jpg|250px|thumb|Albrecht von Hohenzollerni mälestussammas [[Malbork]]i (Marienburgi) ordulinnuses]]
 
Aastal [[1511]] sai Saksa Ordu kõrgmeistriks Poola kuninga sugulane [[Albrecht von Hohenzollern]]. Ordu lootis, et sellel õnnestub panna [[Poola kuningas]] (1506–1548) [[Zygmunt I]] rahulepingut üle vaatama. Ent Zygmunt ei lasknud end Albrechti sugulusest mõjutada ja jäi enda nõudmistele kindlaks: ordu pidi tunnistama Poola ülemvõimu. Sellega Albrecht ja ordu nõustuda ei saanud.
 
[[1513]]. aastal tegelesid Albrecht ja keiser [[Maximilian I]] aktiivselt Poola-vastase liidu loomisega: viimane saatis mitu saatkonda Moskvasse, et õhutada [[Vassili III]]-t Leedut ründama, Albrecht aga koostas suurejoonelise plaani kogu Preisimaa tagasivõitmiseks ordule ja lisaks sellele [[Masoovia]] liidendamiseks Saksa-Rooma riigiga. Liiduläbirääkimistesse püüti aktiivselt haarata [[Liivi ordu]]t, kuid [[Liivi ordu maameister|ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]] oli liidu suhtes Moskvaga äärmiselt skeptiline ja oleks parema meelega näinud Preisimaa ja Poola vastuolude rahumeelset lahendamist. Albrecht ja tema sugulased jätkasid siiski konfliktiks valmistumist. Eriti aktiivselt tegutses suure koalitsiooni loomise nimel Albrechti vend Kasimir, kes keisri saadikuna reisis ringi [[Põhja-Saksamaa]]l, Taanis ja [[Madalmaad]]es.
 
[[1514]]. aastal ründaski [[Venemaa]] Leedut ja vallutas [[Smolensk]]i. Kuid keiser ega Preisimaa polnud sõjaks veel valmis ning [[Liivimaa]], nähes venelaste aktiivsuses eestkätt ohtu enda julgeolekule, sõlmis Leeduga koguni igavese rahu- ja sõpruslepingu. Plettenbergi selline käik käis risti vastu Albrechti plaanidele, kuid tollel polnud võimalusi Liivimaa ordumeistrile teistsugust poliitikat peale sundida. Pealegi jättis Zygmunti seotus sõjaga idas talle senisest vabamad käed suure koalitsiooni loomise jätkamiseks. [[1515]]. aasta alguses otsustas keiser Maximilian juba sama aasta aprillis võimalikult suurte vägedega Poolale kallale tungida ja sundida teda nii Lääne-Preisimaad loovutama kui ka [[Ungari]]s ja [[Böömimaa]]l [[Habsburgid]]ele soodsaid pärimistingimusi sõlmima. Kuid Zygmunt, kes oli vahepeal suutnud venelasi lahinguväljal lüüa ja olukorra idas, küll Smolenski kaotamise hinnaga, stabiliseerida, pakkus Maximilianile hoopis diplomaatilisi läbirääkimisi. Keiser nõustuski nendega ja sama aasta juulis sündis Jagelloonide-Habsburgide leping, millega Ungari ja Böömimaa kuninga lapsed kihlati Maximiliani lapselastega, Maximilian andis vastutasuks Zygmuntile aga sisuliselt vabad käed Preisimaa osas. Nii olid Albrechti lootused suure Poola-vastase koalitsiooni loomiseks luhtunud.
[[File:Kulmbach Sigismund I the Old.jpg|pisi|[[Poola kuningas]] (1506–1548) [[Zygmunt I]]]]
 
==Sõja algus==
[[1519]]. aasta keisrivalimised tulid kasuks [[Zygmunt I]]-le, sest valituks osutus Habsburgide soost [[Karl V]], kes oli Jagelloonidega heades suhetes. [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[François I]]-le panuse teinud Albrecht oli sunnitud kiiresti otsustama, mida ette võtta, sest juba sama aasta suvel asus Zygmunt tema vastu vägesid koondama. Albrecht otsustas sõja kasuks, sest seda oli juba kaua ette valmistatud, ja asus Saksa-Rooma riigis aktiivselt vägesid värbama. Sealjuures tehti aga tõsine viga, nimelt juhtis endine [[Saksa ordu suurmarssal|suurmarssal]] [[Wilhelm von Isenburg]] 6000-mehelise värvatute väe avalikult läbi kogu Põhja-Saksamaa ja andis sellega Poolale üheselt märku Preisimaa vaenulikest kavatsustest. Lisaks esitas Albrecht von Hohenzollern Poolale nõudmise hõivatud Preisimaa alade tagastamiseks ja Warmia tagastamiseks, samuti nõude tasuda 30 000 kuldnat kompensatsiooniks okupatsiooni tekitatud kahjude eest. See andis Zygmuntile legaalse põhjuse kõrgmeistri vastu sõda alustada. Detsembris [[1519]] kuulutaski [[Sejm (Poola)|Sejm]] peale piiskop [[Erazm Ciołeki kihutuskõnesid ordule sõja.
 
[[1520]]. aasta esimestel päevadel puhkes Preisimaal otsene Poola ja Saksa ordu vaheline sõjategevus, mida on nimetatud palgasõduritest ratsaväelaste intensiivse kasutamise tõttu Ratsanikesõjaks (''Reiterkrieg''). Leedu ida poolt ähvardava ohu tõttu sõjategevuses ei osalenud.
 
[[Kategooria:Preisimaa]]
[[Kategooria:Poola ajaluguRzeczpospolita]]
[[Kategooria:Saksa ordu]]
60 089

muudatust