Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel

Põlevkivist saadav poolkoks on musta värvi teradest koosnev aluseline aine, mille [[pH]] jääb 12–13 vahele. Koguproovis on keskmiselt 39% niiskust ja 61% kuivainet (orgaaniline osa 13% ja mineraalosa 87%). Mineraalide hulgas on CaO, SiO₂, CO₂, Al₂O₃, Fe₂O₃, MgO, H₂O (hüdroksiidides), K₂O, S, TiO₂, P₂O₅. Orgaaniline osa sisaldab süsinikku, [[termobituumen]]i, madalmolekulaarseid ühendeid ja [[kerogeen]]i. <ref name="test">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel354_347.html Põlevkivikeemia ohtlikke jäätmeid saab taaskasutada] Eesti Loodus., Maimai 2003</ref>

Hetke seisuga puuduvad katsetustega kindlaks tehtud andmed poolkoksi mõjust inimeste tervise, [[kantserogeensus]]e, [[mutageensus]]e ja [[teratogeensus]]e kohta. Poolkoks kuulub ohtlike jäätmete hulka, kuid see lähtub Euroopa Liidu [[Direktiiv (Euroopa)|direktiividest]], kus põlevkiviga seotud jäätmed loetelus puuduvad. Viimase [[Eesti Keskkonnauuringute Keskus]]e uuringus, mis käsitles poolkoksi toksilisust [[vee-elustik]]ule, leiti, et värske poolkoks avaldab kahjulikku toimet, mis on piisavaks tingimuseks poolkoksi määramisel ohtlike jäätmete hulka. Vaatamata sellele, et 10-aastane poolkoks sellist toimet ei avalda, ei piisa sellest poolkoksi arvamiseks tavajäätmete hulka. Uuringuid tuleb kindlasti jätkata. Küll jäetaks aga nende läbiviimine jäätmetekitajatele endile.<ref name="test">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel354_347.html Eesti Loodus. Mai 2003], Populaarteaduslik ajakiri.</ref>

Poolkoksimägede olemasolu ohustab meie ümbritsevat keskkonda mitut moodi. Kõige olulisemaks peetakse veereostust, millega seostub suurema hulga ohtlike ainete keskkonda jõudmine. Probleeme valmistavad ka poolkoksi põletamisel tekkivad gaasid.<ref name="rannik">[http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=4510 Poolkoksimägede sulgemine hävitab 80 hektarit haljastust] Põhjarannik, aanuar 2007</ref><br />

Selleks, et jälgidaJälgimaks põhjavee reostuse levikut poolkoksimägede ümbruses, oli loodud vaatluspuuraukude võrk Kohtla-Järvel, mis võimaldas süveneda ka ordoviitsiumi-kambriumi [[põhjaveekiht]]idesse. Saastunud oli Lasnamäe-Kunda veekiht tööstusterritooriumil ja jäätmevälja ümbritseval alal kuni 300–500 meetri kaugusel. Vee pH jäi vahemikku 6,9–11,3, mis oli tingitud tuha ja poolkoksi karbonaatse osise mõjust. Peamiseks probleemiks oli poolkoksi kustutamine ja laialiuhtmine kasutatud tööstusheitvee ja puhastusseadmete jäätmete abil. Iga tonni poolkoksi peale kasutati 0,8–0,9 m³ fenoole, [[benseen]]i jm sisaldavat vett, mis tähendas ainult suurenenud ohtlike ainete sisaldust nõrgvees. Toksiliste ainete hulgast olulisemateks peetakse naftasaadusi ja fenoole. Põhjavee reostuse vähendamiseks on lõpetatud vee kasutamine poolkoksi jahutamiseks ja väljauhtmiseks.<ref name="õli">Kattai V. Põlevkivi – Õlikivi, Eesti geoloogiakeskus, Tallinn 2003</ref>

Poolkoksi põletamisel eralduvad [[emissioonid]],gaasid nagu CO₂ ja SO₂, ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku. <ref name="rannik">[http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=4510 Poolkoksimägede sulgemine hävitab 80 hektarit haljastust] Põhjarannik. Jaanuar 2007</ref> Eestis on kõige problemaatilisemaks piirkonnaks alati peeti Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest. Eestis.<ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref> Põhilisteks Kohtla-Järve välisõhu kvaliteeti mõjutavateks saasteaineteks on [[fenool]] (hüdroksübenseen – C₆H₅OH), [[vesiniksulfiid]] (H₂S) ja [[formaldehüüd]] (CH₂O).<ref name="öko">TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond. Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 73-04-VÕT. Jõhvi, november 2004 </ref>

Kahjulike orgaaniliste saasteainete sattumine õhku võib toimuda poolkoksimägede nõrgveest või utmise vedelproduktide lahtistest mahutitest. Kuival ajal tugeva tuule tõttu võib poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada. Selle piiramiseks või õhu reostuse vältimiseks tulituleb mäed haljastada. <ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref>