Hermann Johann Friedrich Harten: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel [[1821]]–[[1841]] oli ta [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. Lisaks hooldas ta aastatel [[1825]]–[[1831]] [[Mustjala Anna kogudus]]t. Aastatel [[1833]]–[[1836]] oli ta Konsistooriumi assessoriksassessor, aastatel [[1836]]–[[1841]] oli ta Saaremaa superintendent.

Kultuurilukku on Harten läinud eelkõige sellega, et ta asutas aastal [[1835]] [[Kaarma]]l Saaremaal esimese, Eestis ühe esimestest eestlastest koosneva laulukoori. Sellega rajas ta ägaväga tugeva koorilaulu traditsioonikoorilaulutraditsiooni Kaarmal. Samuti rajas ta KaarmaleKaarmal piibliseltsi janing hoolitses suure agarusegaagaralt ka kihelkonna- ja külakoolide eest<ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>.

Tema isa [[Georg Friedrich Harten]] oli [[Mustjala Anna kogudus]]e õpetaja, vend [[Carl Eduard Harten]] oli [[Vigala Maarja kogudus]]e õpetaja. Tema äi [[Christoph Friedrich Mickwitz]] oli [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. Aastal [[1840]] tõsteti ta aadliseisusesseaadliseisusse Püha Stanislavi III järgu ordeni omistamisegaandmisega. Vanaisa [[Johannes Heinrich Felicius vanem|Johannes Heinrich Felicius]] oli [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]]e õpetaja, onu [[Johannes Heinrich Felicius]] oli [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]]e õpetaja, vanavanaisa (emaemaisa) [[Johann Heinrich Jürgens]] oli [[Pöide Maarja kogudus]]e õpetaja, tädimees [[Benedict Witte]] oli [[Ambla Maarja kogudus]]e õpetaja.

*[http://www.aste.edu.ee/~andres/kko.php#_Hermann_Joh._von Hermann Joh. von Friedrich HARTEN (Kaarmal 1821 - 18411821–1841)]