Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Institutsioonide areng==

**[[TÜ keemiaosakond]].<ref>[http://www.chem.ut.ee/389737 keemia ajalugu TÜ-s]</ref> Noore [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] areneva tööstuse vajadustest tingitult oli 1. detsembrist 1919 Tartu ülikooli eestikeelsetes õppekavades avatud keemilise tehnoloogia professuur, paar aastat hiljem lisandus anorgaaniliste ainete tehnoloogia professuur. 1936 suleti keemiaosakond ja mitmed professorid läksid üle kõrgkooli staatuse saanud Tallinna Tehnikainstituuti. Taas alustas keemiaosakond tööd [[1947]]. aastal. Õpetati üldkeemiat, [[anorgaaniline keemia|anorgaanilist keemiat]], [[analüütiline keemia|analüütilist keemiat]], [[füüsikaline keemia|füüsikalist keemiat]], [[orgaaniline keemia|orgaanilist keemiat]], keemilist tehnoloogiat, [[biokeemia]]t, keemia õpetamise metoodikat.

*[[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ). Eesti iseseisvumine ([[1918]]) tõi päevakorda tehnilise hariduse vajaduse. Oluliseks hoovaks keemiainseneride koolituse käivitamisel sai Eesti tähtsaima maavara [[põlevkivi]] kasutuselevõtt. Järjepideva keemia ja keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks tuleks pidada aastat [[1919]], mil tehnikaülikooli eelkäijaks olnud [[Tallinna Tehnikum]]is loodi tehnilise keemia osakond. Kõrgkooli tasemel õpetamise algus oli aastal 1936, millal [[Tallinna Tehnikum]]ist sai tehnilise ülikooli staatuses olev Tallinna Tehnikainstituut, alates 1938 Tallinna Tehnikaülikool, 1944–1989 nimetati Tallinna Polütehniline Instituut.

::Aasta-aastalt kasvasid põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja sellega seotud uuringud ning spetsialistide õpetamine. Olulisematest suundadest arenesid veel [[fosfaadid|fosfaatide]] keemia ja tehnoloogia, [[tuhk]]ade kasutuse uurimine, [[polükondensatsioon]][[liim]]ide loomine, [[biotehnoloogia|biotehnoloogilised]] ([[ensüüm|ensümoloogia]]) meetodid, [[pooljuht]]ide tehnoloogia jpm.

**[[TTÜ keemiainstituut]].<ref>[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituut]</ref> Eesti taasiseseisvumisega [[1991]] kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. [[1992]] moodustati keemiainstituut keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures siia koondati keemia alusvaldkondade õpetamine.

*[[Loodusvarade Instituut]] asutati 1937 ja tegutses esimese [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal riigi toorainevarude kasutusvõimaluste arendamise alal.

*[[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) asutati [[1938]]. aastal, kuid järjepidevat tegutsemist loetakse alates [[1946]]. aastast. ENSV TA alluvusse kuulus rida uurimisinstituute. Mitmetes instituutides oli vastavalt vajadustele rohkem või vähem ka keemiat ja arendati analüütilist aparatuuri, näiteks [[Eksperimentaalbioloogia Instituut]] (asutati 1957), Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo (asutati 1963), [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] (asutati 1979).<ref>[http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/ Eesti Teaduste Akadeemia. Kronoloogia]</ref>.

**TA [[Keemia Instituut]] (eksisteeris 1947–2002).<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> Sõjajärgses Eesti NSV-s loodi [[1947]]. aastal ENSV TA alluvuses rakenduskeemia uurimisasutusena Keemia Instituut tol ajal põhiliselt Eesti [[põlevkivi]] ümbertöötlemise, tehnoloogia ja energeetika arendamiseks. Hiljem uurimistemaatika laienes mitmetesse teistesse valdkondadesse: [[füüsikaline keemia]], [[instrumentaalanalüüs]], [[orgaaniline süntees]], [[matemaatiline modelleerimine]], [[bioorgaaniline keemia]], [[keskkonnakeemia]] jm.

**TA Tehniline Katsebaas (asutati 1957).<ref>[http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/ Eesti Teaduste Akadeemia. Kronoloogia]</ref>. Selles Männikul asunud üksuses olid pilootseadmed [[karboksüülhapped|dikarboksüülhapete]], [[taimekasvustimulaator]]ite, [[lõhnaained|lõhnaainete]] ([[tsitraal]], [[iroon]] jt), [[taimekaitse]]preparaatide jm, hiljem ka biopreparaatide väikesemahuliseks eksperimentaal-tootmiseks põhiliselt TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] väljatöötatud tehnoloogiate järgi.

*[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates [[1924]]. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut.

Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkivi Instituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il ([[utmisel]]) saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[poolkoksistamine|poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti.

**Sillamäe tehas ([[AS Silmet]]). [[1946]] alustati [[Sillamäe|Sillamäel]] "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Molycorp Silmet AS) põlevkivitöötlemise asemel [[diktüoneemaargilliit|diktüoneemaargilliidist]] [[uraan]][[oksiid]]i tootmist ja selle rikastamist. [[1970]] algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]] tootmine. Ka Eesti [[diktüoneemakilt]] kuulub põlevkivide hulka. Diktüoneemakilda lagundamise ja produktidega (võimalik mitmete haruldaste metallide tootmine) seotud uurimistöö toimus TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] rikastamisprotsesside sektoris.

**Teaduslik-tehniline ajakiri [[Gorjutšie Slantsõ]] alustas ilmumist [[1984]]. aastal, hiljem kujunes sellest rahvusvaheline ajakiri [[Oil Shale]].

**Ajakiri [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ilmub aastast [[2004]].

**Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele: [[tsement]], [[lubi]], [[väetised]], [[klaas]], [[paber]] ja [[tselluloos]] ning tarbekeemia tooted.

**Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL, loodud [[1991]])<ref>[http://www.keemia.ee/et/kes-me-oleme Eesti Keemiatööstuse Liit]</ref> on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav [[mittetulundusühing]], et ühiste jõududega lahendada üleskerkinud probleeme.

*[[Eesti Keemia Selts]]i (mittetulundusühing, asutatud [[1919]]) eesmärgiks on olnud keemikute koondamine ühiseks kutsealaseks tööks. Järjepidevalt on korraldatud keemiapäevi, tegeldakse [[Keemianomenklatuur|keemiaterminoloogia]] ja keemia ajaloo küsimustega.

 

==Keemikuid==

 

==Kirjandust==

#Rein Jürgenson. Teekond reformikeerisest tänapäeva tehnikaülikoolini. TTÜ Kirjastus, 2011, 452 lk.

#Department of Chemistry, Tallinn University of Technology. 2010. TTÜ Kirjastus, 62 lk.

#Paul Kogerman ja tema aeg, koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 282 lk.

#Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР - Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с.

#Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arengud ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia, 2008, 222 lk.