Ava peamenüü

Muudatused

P
NL > Nõukogude Liit
{{vaata|Suveolümpiamängud}}
 
Pärast edukaid esimesi kaasaegseidnüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].<ref>{{cite web |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |title= St. Louis 1904 – Overview |publisher= ESPN |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref> Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.<ref>{{cite news |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |title= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |publisher= Canadian Broadcasting Centre |date=7. august 2009 |accessdate=24. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/K2TeR|archivedate=2013-06-28}}</ref>
 
==== Taliolümpiamängud ====
[[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]]
 
Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmiseidjärgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks organiseerimiskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.<ref name="olympiaharta" /> Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.<ref>Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref> Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.<ref>{{cite web |title=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|format=PDF|date=detsember 2012|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
 
=== Võidutseremoonia ===
[[Profisportlane|Profisportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus|kümnevõistluse]] [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref>{{cite web |title=Jim Thorpe Biography |publisher=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref>{{cite web |title=Garmisch-Partenkirchen 1936 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|NLiNõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref>{{cite journal |last=Schantz |first=Otto |title=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |publisher=Comité International Pierre De Coubertin |url=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |format=PDF |accessdate=13. september 2008}}</ref> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970ndatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref>{{cite web |title=Amateurism |publisher=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm | date=12. juuli 1999 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust.
 
== Vastuolud ==
[[Pilt:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|upright=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega).]]
 
Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.<ref>Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|NLiNõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref>{{cite web |title=Melbourne / Stockholm 1956 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Zimbabwe]] osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal">{{cite web |title=African nations boycott costly Montreal Games |publisher=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | date=30. juuli 2008 |accessdate=29. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/lZS7b|archivedate=2013-06-28}}</ref> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |title=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |issue=109–110 |pages=584–585 |year=1976 |month=november–detsember |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=6. veebruar 2009}}</ref> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali organiseerimiskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |title=Game playing in Montreal |work=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |pages=461–462 |issue=107–108 |year=1976 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=7. veebruar 2009}}</ref> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref>{{cite web |title=China – Olympic History |publisher=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |accessdate=27. august 2008}}</ref>
 
[[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|NLiNõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].<ref>{{cite web |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |title=Moscow 1980|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref> Vastuboikotina ei osalenud NLNõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. NLiNõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et "[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja NLi-Nõukogude Liidu vastane hüsteeria".<ref>{{cite news |last=Burns |first=John F. |title=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |work=The New York Times |publisher=New York Times Company |date=9. mai 1984}}</ref> Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.<ref>{{cite web |url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |title=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|publisher=Deutsche Welle (DW-World.DE) |date=31. juuli 2008|accessdate=27. aprill 2009}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |title=Los Angeles 1984|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
 
Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.<ref>{{cite news |title=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |work=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |accessdate=10. september 2008}}</ref><ref>{{cite web |url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama |title=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|publisher=The Economic Times |date=29. märts 2008|accessdate=7. veebruar 2008}}</ref> [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].<ref>{{cite web|url = http://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|title = Putin Faces Green Olympic Challenge|publisher = The Christian Science Monitor|date = 11. juuli 2008|accessdate = 30. märts 2013}}</ref><ref>{{cite news|title=Olympic challenge for Sochi Games|publisher=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|accessdate=31. mai 2011|location=London|first=Frederick|last=Bernas|date=5. detsember 2009}}</ref>
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] võidutseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]]
 
Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref>"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref><ref>Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes NListNõukogude Liidust olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |title=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issue=84 |pages=530–557 |year=1974 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=4. mai 2009}}</ref>
 
[[Pilt:Three Proud People.jpg|pisi|[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta]] protestiaktsiooni kujutav seinamaaling [[Sydney]]s [[Newtown (Sydney)|Newtownis]]]]
Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" />
 
[[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Souli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil kaasaegseidnüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud.
 
Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]].