Redaktsioon: 27. september 2015, kell 17:32 redigeeri Hirvelaid (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 324 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2015, kell 18:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 759 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Otsamoreen''' ehk '''otsmoreen''' on piklik vallitaoline [[liustik]]utekkeline [[positiivne pinnavorm]], mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne<ref name="keskus"/>. Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust väljasulanud [[moreen]] saab kuhjuda piklikuks [[pinnavorm]]iks. Moreeni materjal on [[jääsulamisvesi\|jääsulamisvete]] mõjul sageli osaliselt [[Sette sorteeritus\|sorteerunud]]. ~~Selliselt~~Nii tekib kuhjeline pinnavorm, mida ~~nimetakse~~nimetatakse [[kuhjeotsamoreen]]iks.<ref name="raukas106"/> Teine otsamoreenide tekke võimalus, ~~kuidas~~on ~~otsamoreenid tekivad~~asjaolu, ~~on kui~~et liustiku serv ei püsi paigal ([[jää]] sulamine ja lisandumine ei ole tasakaalus), vaid liigub edasi. ~~Sellisel~~Sel juhul võib pealetungiva liustiku serv toimida [[buldooser]]ina, lükates enda ees pudedat settematerjali ja kuhjates selle vallikujuliseks otsamoreeniks, mida ~~nimetakse~~nimetatakse [[surveotsamoreen]]iks.<ref name="eloodus"/><ref name="raukas106"/> Otsamoreenide pikkus ulatub mõnesajast meetrist kümnete [[Kilomeeter\|kilomeetriteni]] ja kõrgus mõnest meetrist paarikümne meetrini. Et otsamoreenid kujunevad kontaktis liustikuservaga, jääb nende liustikupoolne [[nõlv]] tavaliselt järsemaks kui nõlv, kuhu on kantud [[Liustikusete\|setteid]] ka jääsulamisveega.<ref name="keskus"/>

Otsamoreen: erinevus redaktsioonide vahel