Bulgaaria Rahvavabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukad
PResümee puudub
72. rida:
Kuigi Bulgaaria kuningriik vahetas liitu ja kuulutas 7. septembril 1944 [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaale]] sõja, pani [[Bulgaaria riigipööre (1944)|riigipööre]], [[Punaarmee]] toel, 9. septembril ametisse [[Isamaarinne (Bulgaaria)|Isamaarinde]] juhitud uue valitsuse, kus domineeris [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]].
 
Järgmisel kahel aastal toimusid mittekommunistliku opositsiooni suhtes karmikäelised repressioonid. Need kasvasid kohe, kui sai selgeks, et [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[ÜhendkuningriikSuurbritannia]] on Bulgaaria suhtes suuresti ükskõiksed. Repressioonide tempo kasvas veelgi novembris 1945, kui Kommunistliku Partei juht [[Georgi Dimitrov]] tuli pärast 22 aastat paguluses Bulgaariasse tagasi. Ta pidas armutu kõne, millest sai selgeks, et partei ei kavatse koos opositsiooniga töötada. Mõni nädal hiljem peetud [[Bulgaaria parlamendivalimised (1945)|valimistel]] sai suure enamuse Rinne.
 
Septembris 1946 andis [[Bulgaaria vabariigi referendum (1946)|referendum]], et kas säilitada monarhia või teha Bulgaariast vabariik, tulemuseks 95,6% toetuse vabariigi kasuks. Peaaegu kohe pärast seda kuulutati Bulgaaria ''rahvavabariigiks''. Noor tsaar [[Simeon II]], tema ema ja õde pidid riigist lahkuma. [[Vasil Kolarov]], kolmas mees parteis, hakkas tegutsema riigipeana. See hetk tähistas varjamatu kommunistliku võimu algust Bulgaarias.
198. rida:
 
Vastuseks sündmustele Ungaris nimetati Červenkov haridus- ja kultuuriministriks; aastatel 1957 ja 1958 puhastas ta Bulgaaria Kirjanike Liidu juhtkonna ning vallandas liberaalsed ajakirjanikud ja toimetajad. Tema tegevus lõpetas tõhusalt sõltumatute kirjanike ja kunstnike "Bulgaaria sula", mille inspireeris Hruštšovi 1956. aasta stalinismivastane kõne.
 
[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]]