Heinrich I Linnupüüdja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Saksi dünastia |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:King of the Holy Roman German Empire Henry I. the Fowler.jpg|pisi|Heinrich I kroonimine. [[Hermann Vogel]]i maal]]
'''Heinrich I Linnupüüdja''' ([[876]] [[Memleben]] – [[2. juuli]] [[936]] Memleben) oli [[Saksi dünastia]] esimene [[Saksa kuningas]]
Heinrich I põlvnes naisliinis [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuningast [[Ludwig Vaga]]st ja oli sellepärast kuninglikku verd. Heinrichi isa oli Saksimaa hertsog [[Otto I (Saksimaa)|Otto I]] ja ema oli [[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa]] [[Frangi hertsog|hertsog]]i [[Heinrich (Frangi hertsog)|Heinrichi]] ainus teadaolev tütar Hedwiga.
Heinrich abiellus esimest korda [[906]]. aastal [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] krahvi Erwini tütre Hatheburgiga. Hatheburg oli varem juba abielus olnud, siis leseks jäänud ja [[klooster|kloostrisse]] läinud. Abiellumiseks oli ta kloostrist lahkunud ja see tekitas teistes kahtlust, kas see abielu on õiguspädev ja kas sellest sündinud lapsed on ikka legitiimsed. 908. aasta paiku sündis neil poeg [[Thankmar]] ehk Tammo.
[[909]]. aastal see abielu lahutati või kuulutati õigustühiseks ja samal aastal abiellus Heinrich uuesti [[Saksi hertsogkond|Saksi hertsogkonna]] [[Vestfaal]]i krahvi Dietrichi tütre [[Püha Matilda]]ga, kes oli sel ajal umbes 14-aastane. Abielust sündis kolm poega [[Otto I Suur]], [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich]] ja [[Bruno]] ning kaks tütart Hedwig ja Gerberga. Matilda laskis asutada palju religioosseid asutusi ja [[kanoniseerimine|kanoniseeriti]] pärast surma. Matilda suri [[968]]. aastal.
Heinrich I sai [[912]]. aastal pärast oma isa surma [[Saksimaa
[[23. detsember|23. detsembril]] [[918]] suri umbes 28-aastaselt Saksa kuningas ja Frangi hertsog [[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]]. Tema oma poeg ja tütar olid 5-aastased ega saanud riiki valitseda. Kuigi Konrad oli eluajal vihane Heinrichi vaenlane olnud, palus ta oma nooremal vennal [[Eberhard III]]-l pakkuda Saksa kuninga trooni Heinrichile, sest ei näinud peale tema kedagi teist, kes suudaks riiki välisvaenlaste vastu kaitsta. [[919]] krooniti Heinrich Saksa kuningaks.▼
▲[[23. detsember|23. detsembril]] [[918]]. aastal suri umbes 28-aastaselt Saksa kuningas ja [[Frangi hertsog]] [[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]]. Tema oma poeg ja tütar olid 5-aastased ega saanud riiki valitseda. Kuigi Konrad oli eluajal vihane Heinrichi vaenlane olnud, palus ta oma nooremal vennal [[Eberhard III]]-l pakkuda Saksa kuninga trooni Heinrichile, sest ei näinud peale tema kedagi teist, kes suudaks riiki välisvaenlaste vastu kaitsta. [[919]]. aastal krooniti Heinrich [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]].
[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|300px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] (kollane), [[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa]] (sinine), [[Baieri hertsogkond|Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Lotringi hertsogkond|Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi maakrahvkond|Tüüringi]] (tumeoranž).]]
Ta sai hüüdnime "Linnupüüdja" seetõttu, et legendi järgi olevat ta just oma jahipistrike eest hoolitsenud, kui talle toodi sõnum, et ta on Saksa kuningaks valitud. Teda peetakse mõnikord esimeseks Saksa kuningaks, sest temast sai alguse tugev dünastia ja ta ühendas kogu sakslaste asuala kindlalt üheks riigiks.
Heinrichit ei tunnustanud [[Baieri hertsog]] [[Arnulf Halb]], kes kuulutas end [[919]]. aastal vastukuningaks. Arnulf sai [[921]]. aastal sõjas Heinrichilt lüüa ja pidi tolle ülemvõimuga leppima.
[[925]]. aastal liitis ta oma võimu alla [[Lotringi hertsogkond|Lotringi hertsogkonna]], liites nii oma võimu alla [[Ida-Frangi riik]]i kõik [[germaanlased|germaani]] hertsogkonnad.
Heinrich I suutis riiki tunduvalt tugevdada ja võita [[ungarlased|ungarlasi]] [[Riade lahing]]us [[933]] pärast seda, kui ta oli [[932]] keeldunud ungarlastele [[andam]]it maksmast. Ta tõi rahu ka riigi põhjaossa, mida [[Taani]] [[viikingid]] ründasid.▼
Heinrich I juhtimisel tehti ka esimesed sõjakäigud aastatel [[928]]–[[929]], [[Polaabi slaavlased|Polaabi slaavlaste]] aladele.
Heinrich suri [[936]] [[ajurabandus]]e tagajärjel ja maeti oma naise Matilda asutatud [[Quedlinburgi klooster|Quedlinburgi kloostrisse]].▼
▲Heinrich I suutis riiki tunduvalt tugevdada ja võita [[ungarlased|ungarlasi]] [[Riade lahing]]us [[933]]. aastal pärast seda, kui ta oli [[932]] keeldunud ungarlastele [[andam]]it maksmast. Ta tõi rahu ka riigi põhjaossa, mida [[Taani]] [[viikingid]] ründasid.
[[File:Seal of Henry the Fowler.jpg|pisi|Heinrich I pitsat]]
▲Heinrich suri [[936]]. aastal [[ajurabandus]]e tagajärjel ja maeti oma naise Matilda asutatud [[Quedlinburgi klooster|Quedlinburgi kloostrisse]].
Heinrich oli oma [[testament|testamendi]] avalikustanud juba enne surma. Selle järgi pidi Saksa kuninga trooni pärima vanuselt teine poeg Otto. Siiski ei nõustunud teised vennad sellega. Kolmas vend Heinrich tuli Otto kroonimise ajaks [[koduarest]]i panna. Kui hiljem puhkes [[kodusõda]] Otto võimu vastu, ühines vanim vend Thankmar sellega ja langes kodusõjas.
==Järglased==
Heinrich abiellus [[Saksi hertsogkond|Saksi hertsogkonna]] [[Vestfaal]]i krahvi Dietrichi tütre [[Püha Matilda]]ga, abielust sündisid:
*[[Otto I Suur]], [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog (936–973), [[Saksa kuningas]] (936–973) ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (962–973).
*[[Heinrich I (Baieri)|Heinrich]]
*Bruno
*Hedwig
*Gerberga.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Otto I Hiilgav ]]|nimi = [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog|aeg=[[912]]–[[936]]|järgnev=[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]]|nimi = [[Saksa kuningas]]|aeg=[[919]]–[[936]]|järgnev=[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]}}
{{lõpp}}
{{commonskat|Henry I the Fowler}}
==Vaata ka==
*[[Saksamaa kuningriik]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]]
| |||