Blackjack: erinevus redaktsioonide vahel

Kui seda mängu USA kasiinodes esmakordselt tutvustati, ei olnud see sugugi populaarne ja kasiinod pakkusid erinevaid boonuseid, et uusi kliente nende laudade taha saada. Üks taolistest boonustest oli 10:1 väljamakse juhul, kui mängija esimesed kaks kaarti olid poti äss ja must poiss (nii poti kui ka risti poiss sobisid). Selle kombinatsiooni nimetus oli "Blackjack" ja nimi jäi ka mängule külge hoolimata sellest, et boonuse välja maksmine varsti lõpetati. Praegusel ajal on "Blackjack" kombinatsioon moodustatud ässast ningja kümnest punktist/pildikaardist, mis ei pea just musta värvi olema.

Igale mängijale jagatakse kaks kaarti ja pakutakse seejärel pakutakse võimalust lisakaartidelisakaarte võtmiseksvõtta. Suurema punktisummaga "käsi" võidab, juhul, kui punktisumma ei ületa 21; "käsi", mille punktisumma on suurem kui 21 loetakse kaotanuks (busted ehk "üle"). Kaardid 2-st 10-ni on nominaalväärtusega ning pildikaartide väärtuseks on kümme punkti (poisid, emandad, kuningad). Äss on kas 1 või 11 punkti, sõltuvalt sellest kas punktide kogusumma püsib 21 piires. "Käsi", milles ässa loetakse 1 punktiks, tuntakse kui "pehme käsi" (soft hand), sest punkte ei saa järgneva lisakaardiga "üle võtta".

Iga mängija eesmärgiks on diilerit võita, saades suurema punktisumma kui tema ning samas mitte punkte üle 21 võtta. Juhul, kuiKui mängija võtab üle 21 punkti, kaotab ta panuse automaatselt isegi siis, kui diiler peaks üle 21 punkti võtma. Juhul, kui nii diileril kui mängijal on sama punktisumma, jääb seis viiki ning mängija ega diiler ei kaota ega võida ("push"). Iga mängija mängib diileri vastu iseseisvalt ningja seepärast on võimalik, et diiler kaotab ühele mängijale kuid samas võidab teist sama jaotuse jooksul.

Minimaalse panuse suurus on ära toodud laual asetseval tablool ning need erinevad sõltuvalt kasiinost ja/või mängulauast. Pärast algpanuste tegemist jagab diiler kaardid (kas käest (pitch game) või kaardikingast sõltuvalt sellest, mitme pakiga mängitakse). Diiler jagab igale mängijale ükshaaval vasakult paremale suunaga esimese kaardi ning seejärel teise kaardi k.a. endale. Üks kaartidest jagatakse pildipool ülespidi ningja teine kinniselt. Pildipool allapoole olevat kaarti nimetatakse "hole card'iks". Euroopas jagatakse "hole card" alles siis kui kõik mängijad on omale lisakaardi võtnud. Kaardid jagatakse kaardikingast (shoe) pildipool ülespoole (ühe pakiga mängus pildipool allapoole).

Ameerika Blackjacki versioonis on juhul kui diileri avatud kaart on äss või pildikaaart/10 punkti, diileril kohustus oma pimedat (hole card) kaarti kontrollida selleks, et teada kas tal on juba Blackjack kombinatsioon. Seda teeb diiler enne lisakaartide võtmist, kuid kindlasti pärast seda, kui mängijaile on pakutud kindlustust (kui avatud kaart on äss). Kui diileril on Blackjack, kaotavad kõik mängijad oma algpanused, v.a mängijad, kellel on samuti Blackjack (viik ehk Push). (Mõnes Ameerika kasiinos ei kontrolli diiler enne oma pimedat kaarti kui kõik mängijad on oma otsuse teinud. Juhul kui siis diileril ongi Blackjack, kaotavad kõik mängijad, kellel Blackjacki ei ole, ning need mängijad, kes tegid duubli või spliti, kaotavad ainult esialgse panuse ning lisatud panus antakse neile tagasi ning see annab sama tulemuse kui diiler oleks oma pimedat kaarti enne lisakaartide jagamist kontrollinud.)

*'''Surrender''': (loobumine), poole esialgsest panusest loovutama ningja ühtlasi käest loobuma. Loobumise võimalus oli tavaline võimalus 20. sajandi alguses ja keskel kuid nüüdseks ei paku enamik kasiinosid seda võimalust (Eesti kasiinod pakuvad seda võimalust siiani).

Kui kõik mängijad on oma otsuse teinud, avab diiler oma pimeda kaardi ja võtab vastavalt vajadusele lisakaarte. Maja reeglid näevad ette, et diiler peab võtma lisakaarte nii kaua, kuni tal on alla 17 punkti (hoolimata mängija käe punktide summast). MõnedesMõnes kasiinodeskasiinos peab diiler ka 'pehmele' 17 punktile (äss + 6) lisakaarte võtma.

Tegelikult on olemas kaks veidi erinevat diileri strateegiat. "S17" variandi puhul ei võta diiler ühelgi juhul enam omale lisakaarti. Samas "H17" variandis võtab ta "pehmele 17-le" lisakaardi kuid puhta 17-ga enam mitte. (Kummalgi juhul ei ole diileril valikut; ta kas peab või ei pea kaarti võtma). H17 mäng on oluliselt väiksema mängija eelise ningja suurema maja eelisega variant. See, milline mängu variant on lubatud, sõltub kohalikest seadustest. Las Vegase Stripil on mänguvariandid enam-vähem võrdselt jaotunud.

Tuntakse ka Reno reegli nime all: (duubeldamine ainult 9, 10 või 11 punktiga), duubeldamine on lubatud ainult juhul, kui mängija kahe esimese kaardi summa on 9, 10 või 11 punkti ning "pehmete" punktisummade duubeldamine ei ole lubatud.

Mängijad võivad splittida suvalised kümme punkti andvad kaardid nagu näites poisi ja emanda. Seda reeglit kasutatakse USA-s vähe kuna 20-punktine käsi on väga tugev, samas Euroopas on see tavaline mängureegel. Muuseas osades laudades ei lubata splittida muid kaarte kui sarnaseid kaarte (näiteks kaks emandat vmt. kaarti).

ehk ilma 'pimeda' kaardita mäng: diiler saab esialgu vaid ühe, avatud kaardi ning lisakaardid alles siis, kui kõik mängijad on oma otsuse lisakaardi võtmise, loobumise, duubeldamise, splittimise või kindlsutuse kohta teinud. See tähendab ka seda, et mängija kaotab diileri Blackjacki korral nii esialgse panuse kui ka kõik lisapanused, mis ta on jaotuse jooksul teinud (duublid, splitid). See ei tähenda seda, et selles versioonis kaotab mängija oma algpanusele lisaks ka lisapanused, sest näiteks Austraalias on mõnedes kasiinodes jääb mängijale spliti ja duubli lisapanus alles juhul, kui diiler mängijat võidab (mmutes selle mängu variatsiooni sarnaseks 'pimeda kaardiga' BlackjackileBlackjackiga).

Pontoon on Inglise variant Blackjacki mängust, kusjuures reeglid ning strateegia erineb tunduvalt. Samas on Austraalias ningja Malaisias Pontoon litsenseerimatalitsentsimata variant Ameerika mängust 'Spanish 21', mida mängitakse ilma 'pimeda' kaardita ning nimest hoolimata ei ole sel mingit sidet Inglise mänguga Pontoon.

21st Century Blackjacki versiooni (ka "Vegas Style" Blackjack) leiab paljudest KaliforniaCalifornia kasiinodest ja kaardimänguklubidest. Sellises mängu vormis ei tähenda mängija poolt üle 21 punkti võetud summa automaatset kaotust; mängus on mõningad olukorrad, kus mängijal on siiski võimalus veel diileriga 'tasa' jääda juhul kui ka tema üle 21 punkti võtab – selleks peab diileri 'üle' võetud summa olema suurem kui mängija 'üle' võetud summa.

Prantsuse ningja Saksa variant "Vingt-et-un" (Kakskümmend üks) ning "Siebzehn und Vier" (Seitseteist ja Neli) on variandid, milles ei ole võimalik kaarte splittida. Äss annab vaid üksteist punkti kuid kaks ässa loetakse Blackjackiks. Seda varianti kasiinos ei leia (Eestis kindlasti mitte), kuid samas on mäng levinud sõprade ringis (Eestis näiteks nime "Kakskümmend üks" all, kusjuures kahe ässa kombinatsiooni tuntakse kui 'kuldne').

2002. aastal paluti professionaalsetel mängijatel üle maailma teha oma pakkumine mängijate kohta, kes peaksid kuuluma Blackjacki kuulsuste halli. 2002. aastal võeti vastu seitse liiget kusjuures igal aastal lisatakse uusi mängijaid. Parimate mängijate pildid asuvad Barona kasiinos (San Diego, KaliforniaCalifornia). Liikmete hulka kuuluvad näiteks Edward O. Thorp, 1960-ndatel avaldatud raamatu "Beat the Dealer" autor, kes tõestas, et mängus on võimalik kasiinot võita kombineerides basic strateegia ning kaardilugemise; Ken Uston, kes tutvustas meeskondliku mängimise eeliseid; Arnold Snyder, ajakirja Blackjack Forum autor ja toimetaja; Stanford Wong, kes võttis kasutusele Wongingi tehnika, mis eeldab mängimist vaid positiivse tulemi korral (kaarte lugedes), ja mitmed teised.