Erinevus lehekülje "Kullerkupp" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 17 baiti ,  5 aasta eest
P
näpukad
P (Bot: Migrating 24 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q161636 (translate me))
P (näpukad)
Esimesena kirjeldas kullerkuppu teaduslikult [[Linnaeus]].
 
Kullerkupp kasvab [[Euroopa]]s, [[Väike-Aasia]]s, [[Lääne-Siber]]is ja [[arktika|arktilises]] [[Põhja-Ameerika]]s<ref name=bio>bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/taimed/general Õistaimed] Vaadatud 19. veebruaril 02.2013</ref>. [[Eesti]]s on ta levinud kõikjal, ent paiguti<ref name=folklore>herba.folklore.ee [http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=119 Harilik kullerkupp ''Trollius europaeus''] Vaadatud 13. veebruaril 02.2013</ref>.
 
Kullerkupp kasvab [[niit]]udel, metsaservadel, [[põõsastik]]es ning [[salumets|salu]]-, [[lodumets|lodu]]- ja [[lammimets]]as. Sageli võib ta kasvada koos [[nõges]]tega.<ref name=bio/>
==Kirjeldus==
 
Kullerkupp on mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega [[ühekojaline taim]]. Ta on 2–520–50 dmcm kõrge, teistel andmetel 2–720–70 dmcm<ref name=folklore/>. Kullerkupul on [[üheaastane taim|üheaastane]] vars, mis on püstine, suhteliselt vähe harunenud ja alusel kuivanud lehtede kiududega. Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, mis kasvades moodustavad sageli kogumeid. [[Risoom]] on lühike ja jäme.<ref name=bio/>
 
Kullerkupul on [[sõrmjagune leht|sõrmjagused lehed]]. Pealt on need tumerohelised, alt heledamad. Rohked juurmised lehed on pika [[leheroots|rootsuga]] ja nende [[lehelaba|laba]] on [[sõrmjagune leht|sõrmjalt]] 3–5-jagune, [[romb]]jate osade ja [[saagjas leheserv|hambulise servaga]]. Varrelehed on lühikese rootsuga või päris rootsuta, juurmistest vähem jagunenud ja väiksemad ning neid on vähem.<ref name=bio/>
 
[[Õis|Õied]] paikevadpaiknevad taimel ühekaupa. Need on [[kera]]jad ja läbimõõduga 3–5 cm. Õied on värvunud ere[[kollane|kollaseks]]. Kuid õie ehitus on ebatavaline: need, mis meenutavad kroonlehti, on hoopis eredalt värvunud [[tuppleht|tupplehed]]. Nad on nõgusad ja neid on 10–15. Nende vahel on peidus kõik õie ülejäänud osad. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on kullerkupul siiski olemas, aga need on muundunud kitsasteks veidi laienenud tipuga 5–7 mm pikkusteks meemahutiteks [[nektaarium]]ideks. Kroonlehti on palju ja nad on [[oranž]]i värvi. [[Tolmukas|Tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] on samuti palju. Kullerkupp õitseb [[mai]]s-[[juuni]]s.<ref name=bio/>
 
Õitsemise ajal ei avane õied kunagi, kaitstes nii [[õietolm]]u niiskuse eest. Ometi on ta [[putuktolmlemine|putuktolmleja]]. See tekitab küsimuse, kuidas siis putukad nektarile ligi pääsevad. Enamik tõepoolest ei pääse. Kullerkuppu tolmeldavad väga väikesed putukad, kes mahuvad tupplehtede vahelt läbi pugema.<ref name=kevad>tere.kevad.ee [http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/kullerkupp.php Harilik kullerkupp ''Trollius europaeus''] Vaadatud 19. veebruaril02.2013</ref>
 
Leidub [[selgrootu]]id, kes kohe elavadki suhteliselt kinnise õietupe sees või siis munevad sinna<ref name=bio/>. Õie sees on tuulevaikne ja soe ning toitugi nektari näol piisavalt<ref name=kevad/>. Need [[mardikad]], kes õie sees munemas käivad, ühtlasi tolmeldavad seda<ref name=kevad/>.
128 529

muudatust