Redaktsioon: 27. veebruar 2015, kell 19:03 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust →‎Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2015, kell 14:50 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 535 muudatust P näpukad Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
4. rida: Gripiviirusi on kolm perekonda: A-, B- ja C-gripiviirus. A-gripiviirused nakatavad inimesi, linde ja loomi. A-viirusel on võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid. B-gripiviirused on vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid, peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad [[hüljes]]tele ja [[tuhkur\|tuhkrutele]]. C-gripiviirus on vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte, seda on leitud inimestelt, [[koer]]telt ja [[siga]]delt. Gripiviiruse virion ehk viirusosake on enamasti keraja kujuga, läbimõõt ~~u 80...120~~80–120 nanomeetrit. Lipiidümbrise sees paikneb geneetiline materjal – negatiivse polaarsusega üheahelaline [[RNA]] molekul, kus genoom on segmenteerunud eraldiseisvateks RNA lõikudeks. A- ja B-viiruste RNA ~~paikeb~~paikneb 8 segmendina, C-viirusel 7 segmendina. Nende lõikude vahetumine ja kombineerumine võimaldab viirusel geneetiliselt muutuda. A-gripiviiruse genoomi segmendid sisaldavad kokku 13 588 [[nukleotiid]]i , B-gripiviirusel 14 600, C-gripiviirusel 12 900. Viiruse {{[[genoom]] kodeerib kokku 10 [[valk]]u. Virioni pinnal on u 500 glükoproteiinset torujat moodustist: hemaglutiniin ja neuraminidaas, mille abil virion kinnitub raku pinnale. Hemaglutiniin seob viiruse peremeesorganismi rakuga, nt hingamisteede limaskesta rakuga, ja tagab viiruse sisenemise rakku, mille tuumas toimub viiruse RNA replikatsioon; neuraminidaas juhib viiruse nakatunud rakust vabanemist ja edasikandumist. Hemaglutiniini ja neuraminidaasi alltüüpe on vastavalt 16 ja 9, niisiis on võimalikud 144 erinevat pinnavalkude kombinatsiooni. Tüüpe tähistatakse suurtähtede ja numbritega, nt H1N1, H3N2 jt. Täpsemalt kirjeldatakse viirusetüvesid krüptogrammi kujul, milles esimene täht tähistab viiruse tüüpi, teine sõna viitab tüve isoleerimiskohale, kolmandana märgitakse proovi isolaadi number, seejärel isoleerimisaasta kaks viimast numbrit ning viimasena hemaglutiniini ja neuraminidaasi kombinatsioon. Gripiviiruse RNA [[mutatsioon]]id kutsuvad esile hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulide muutumist -– seda nimetatakse antigeenseks triiviks. Kui üks organism on nakatunud korraga kaht eri tüüpi viirustega ning defektsesse virioni satub vale genoomisegment, võib ette tulla ka ulatuslikum antigeenne nihe. Antigeense nihke käigus tekkivate uute viirustüüpide vastu puudub populatsioonis immuunsus ning nii võivad alguse saada gripiepideemiad ja -pandeemiad. ===Eestis=== 17. rida: \|- \| 5. [[nädal]] \|\| 26.01-1.02.2015 \|\| 4875 \|\| 67 A- ja 7 B- gripiviiruse juhtu<ref>Terviseamet, [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/uudised/u/artikkel/5-naedal-grippi-haigestumine-jaetkas-kasvu.html 5. nädal: Grippi haigestumine jätkas kasvu], 4.02.15, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)</ref>▼ ▲67 A- ja 7 B- gripiviiruse juhtu<ref>Terviseamet, [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/uudised/u/artikkel/5-naedal-grippi-haigestumine-jaetkas-kasvu.html 5. nädal: Grippi haigestumine jätkas kasvu], 4.02.15, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)</ref> \|- \| 6. nädal \|\| 2-8.02.2015 \|\| 5729 \|\| 102 A- ja 13 B- gripiviiruse juhtu <ref>Terviseamet, [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/uudised/u/artikkel/6-naedal-grippi-haigestumise-korgaeg-on-kaees.html 6. nädal: Grippi haigestumise kõrgaeg on käes], 11.02.15, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)</ref> \|- \| 7. nädal \|\| 9.-15.02.2015 \|\| 6394 \|\| 121 A- ja 21 B- gripiviiruse juhtu <ref>Terviseamet, [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/uudised/u/artikkel/7naedal-laboratoorselt-kinnitatud-viirustest-75-olid-gripiviirused.html 7.nädal: Laboratoorselt kinnitatud viirustest 75% olid gripiviirused], 18.02.15, veebiversioon (vaadatud 24.02.2015)</ref> \|- \| 8. nädal \|\| 16.- 22.02.201 \|\| 6513 \|\| 106 A- ja 23 B- gripiviiruse juhtu <ref>Terviseamet, [http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hingamisteede-viirusnakkused-ja-gripp.html Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse haigestumine], 25.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)</ref> \|} Märkus: ÜHVN- – ülemiste hingamisteede viirusnakkused. == Vaata ka ==

Gripiviirused: erinevus redaktsioonide vahel