Keldid: erinevus redaktsioonide vahel

Keltide muistne usund tugineb niinimetatud kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid. Nii näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust – tütar, naine ja ema; keltide [[panteon]] koosneb kolmest jumalusest: [[Lugh]], [[Daghda]] (Taran) ja [[Ogme]]; keltide ühiskonnas oli traditsiooniliselt kolm klassi: preestrid, juhid ja niinimetatud tootjad (kalurid, põlluharijad, käsitöölised ja teistemuude sarnasteselliste ametite esindajad); numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast: kolm eksisteerimise sfääri, kolm põhielementi (vesi, õhk ja tuli) jne. Viimasest tuleneb ka keldi [[triskelion]]i nüüdisaegne seletus, mille järgi kolmjala keskel on seisev Maa, mis "võtab" elu kolmelt dünaamiliselt elemendilt ehk siis veest, õhust ja tulest<ref name="Mölder" />.

Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes <ref name="Part" />. Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk [[nemetona]]des, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. [[Scoliastus]]: ''Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid''. Hiisi, kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult [[Caesar]]i, [[Suetinus Paulinus]]e, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha [[Patrick]]u poolt. [[Temenos]] (kraaviga eraldatud tarandik, sõna-sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles paikesoli jumalakuju või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist<ref name="Sampson" />. Ruudu- või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid [[tamm]], [[pähklipuu]] ja [[jugapuu]]) või kaunistatud post, mille ümber käidi või tantsiti<ref name="Pennick" />.

Iiri müüdid räägivad isa-jumalast [[Dagda]]st, kelle valdses on külluse ja elu uuenemise katel ja Tuatha de Danaani rahva emast [[Dana]]st. Bathi kuumaveeallikate jumalanna oli [[Sul]], mis tähendab "allilmapäikest". Keltide maades arvati, et päike vajub igal õhtul vee alla. Mõnikord arvati, et allikavesi ravib silmahaigusi, tuues kannataja silmi päikesevalguse. [[Matres Suleviae]]sid (päikeseemasid) leidub [[Ungari]]s, Roomas, Gallias, Saksamaal, Briannias -– kõik seotud ravi ja päikesega – ning päikesekettaga kaunistatud naisterahva kujukesi leidub suurel hulgal keltide tervistavatel allikatel kõikjal Prantsusmaal ja Saksamaal, Inglismaal aga ainult ühes kohas. J. E. Campbell, 19. sajandi folklorist, on kirja pannud, et Dia Greinne on vana šoti nimi päikesejumalanna jaoks<ref name="Pennick" />.

Surnute jumalat kutsuti [[Samhain]]'<nowiki/>iks, tema auks peetavat Oiche Samhain'iSamhaini võib samastada meie [[hingedepäev]]aga; seda peetakse ka keldi aasta alguseks.

*Friedenthal, M.: Looduse asjadest http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=86

*Mölder, A: Väike Iiri meres paiknev Mani saar -– mänkside kodumaa -– allub vahetult Briti troonile. Horisont nr 1 2001