RNA polümeraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JLuige (arutelu | kaastöö)
JLuige (arutelu | kaastöö)
27. rida:
===Prokarüoodid===
----
====Arhed====
Arhed moodustavad eubakterite ja eukarüootide kõrval kolmanda eluslooduse domeeni. Arhed on tsütoloogiliselt ja morfoloogiliselt sarnased bakteritega, kuid molekulaarsete kriteeriumite (DNA järjestuste võrdlus, rRNA geenid jne) alusel on nähtud arhede ja eukarüootide põlvnemist ühisest eellasest. Arhede transkriptsiooni uurimisel on leitud sarnasusi nii eukarüootide kui ka bakteritega. Basaalne transkriptsiooniaparaat, mis koosneb RNA polümeraasist ja basaalsetest transkriptsioonifaktoritest (GTF, general transcirption factors) sarnaneb eukarüootidega, kuid regulaatorvalgud, aktivaatorid ja repressorid, on pigem lähedased bakteriaalsetele faktoritele.
 
Arhede RNA polümeraas koosneb sõltuvalt liigist 11-13 alaühikust (A’, A’’, B, D, K, L, F, H, E, G, N, P, Rpo13). Preinitsiatsioonikompleksi moodustavad RNA polümeraas ning transkriptsioonifaktorid – TBP, TFB ja TFE, mis on eukarüootsete TBP, TFIIB ja TFIIEα ortoloogid. TFIIB-l on DNA lahtikeeramise aktiivsus, mida on näidatud ka arhede TFB-l. TBP on väga konserveerunud valk, mis esineb kõigis kirjeldatud arhedes ja eukarüootides, kuid mitte bakterites.<ref>Sung-Hoon Jun, Matthew J. Reichlen, Momoko Tajiri & Katsuhiko S. Murakami (2011) Archaeal RNA polymerase and transcription regulation, Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology, 46:1, 27-40, http://dx.doi.org/10.3109/10409238.2010.538662</ref><ref>Werner, F. (2007). Structure and function of archaeal RNA polymerases. Molecular Microbiology, 65(6), 1395–1404. http://doi.org/10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x</ref>
====Bakterid====
E.coli RNA polümeraas koosneb viiest subühikust – α1, α2, β, β’ ja ω. Molekulmass ca 480 kDa. Lisaks on oluline sigmafaktor ehk σ-faktor, mida võib lugeda ainsaks bakteriaalseks transkriptsioonifaktoriks. σ-faktor vahendab promootori ja RNA polümeraasi vahelist spetsiifilist seondumist ning on vajalik transkriptsiooni initsiatsiooniks. σ-faktor ei ole tugevalt polümeraasiga seotud ning ei ole vajalik ensüümi katalüütilise aktiivsuse jaoks. σ-faktori peamiseks ülesandeks on identifitseerida transkriptsiooni initsiatsiooni alguspunkt, peale initsiatsiooni σ-faktor dissotsieerub.
44. rida ⟶ 48. rida:
*Rho-sõltuv terminatsioon (nt rRNA sünteesi puhul). Terminaatorjärjestus on GC-rikas piirkond. RNA transkripti C-rikka alaga seondub Rho-valk. Liigub mööda RNA-ahelat 5’3’ suunas. Rho-valk jõuab järele polümeraasile ja tõukab transkriptsioonikompleksist välja sünteesitud RNA.
*Rho-sõltumatu terminatsioon. Terminatsioonijärjestus on inverteeritud GC-rikas piirkond. Transkriptsioonijärgselt paarduvad inverteeritud järjestused moodustades juuksenõela struktuuri, mis takistab RNA polümeraasi liikumist DNA-l ja toimub transkriptsiooni terminatsioon.
 
====Arhed====
Arhed moodustavad eubakterite ja eukarüootide kõrval kolmanda eluslooduse domeeni. Arhed on tsütoloogiliselt ja morfoloogiliselt sarnased bakteritega, kuid molekulaarsete kriteeriumite (DNA järjestuste võrdlus, rRNA geenid jne) alusel on nähtud arhede ja eukarüootide põlvnemist ühisest eellasest. Arhede transkriptsiooni uurimisel on leitud sarnasusi nii eukarüootide kui ka bakteritega. Basaalne transkriptsiooniaparaat, mis koosneb RNA polümeraasist ja basaalsetest transkriptsioonifaktoritest (GTF, general transcirption factors) sarnaneb eukarüootidega, kuid regulaatorvalgud, aktivaatorid ja repressorid, on pigem lähedased bakteriaalsetele faktoritele.
 
Arhede RNA polümeraas koosneb sõltuvalt liigist 11-13 alaühikust (A’, A’’, B, D, K, L, F, H, E, G, N, P, Rpo13). Preinitsiatsioonikompleksi moodustavad RNA polümeraas ning transkriptsioonifaktorid – TBP, TFB ja TFE, mis on eukarüootsete TBP, TFIIB ja TFIIEα ortoloogid. TFIIB-l on DNA lahtikeeramise aktiivsus, mida on näidatud ka arhede TFB-l. TBP on väga konserveerunud valk, mis esineb kõigis kirjeldatud arhedes ja eukarüootides, kuid mitte bakterites.<ref>Sung-Hoon Jun, Matthew J. Reichlen, Momoko Tajiri & Katsuhiko S. Murakami (2011) Archaeal RNA polymerase and transcription regulation, Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology, 46:1, 27-40, http://dx.doi.org/10.3109/10409238.2010.538662</ref><ref>Werner, F. (2007). Structure and function of archaeal RNA polymerases. Molecular Microbiology, 65(6), 1395–1404. http://doi.org/10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x</ref>
 
===Viirused===